Teise maailmasõja eel ja ajal okupeerisid Poolat nii Venemaa kui Saksamaa, mille käigus põhjustati riigile tohutuid kahjusid. Poola rahva silmis peaksid mõlemad riigid selle eest ka vastutama ja Poola valitsus avab peatselt Sõjakahjude Instituudi, mille ülesandeks on reparatsioonide suuruse välja arvutamine.
Sõltumatu Instituudi ülesandeks on Teise maailmasõja eel ja ajal Venemaa ning Saksamaa poolt Poolale tekitatud kahjudele tänastes hindades rahanumbri välja mõtlemine, vahendab uudisteportaal ReMix.
Instituudi ülesandeks saab sõjareparatsioonide küsimuse lahendamine. Sõjakahjude Instituut jätkab samal eesmärgil loodud parlamendirühma tööd, mille ülesandeks on kokku lugeda kahjud, mida Saksamaa põhjustas Poolale Teise maailmasõja jooksul.
Parlamendirühm, mida juhib Õiguse ja Õigluse (PiS) saadik Arkadiusz Mularczyk on koostanud Poola sõjakahjude kohta ülevaatliku uuringu. Septembris teatas Mularczyk, et aruanne on esitatud konsultatsioonideks ja see vajab veel täiendamist ning uuendamist.
"Lisandunud on mitu uut elementi. Näiteks on vaja uuringule lisada nimekiri kohtadest, kus pandi toime poolakate massimõrvu," rääkis parlamendisaadik aruannet tutvustades. Tema sõnul võtab parlamendirühma aruande lõpetamine veel aega mitu kuud ja see tõlgitakse nii saksa kui inglise keelde.
Mularczyki sõnul on sõjakahjude uuringu avaldamine seotud nii valitsuse kui PiSi juhtkonna poliitiliste otsustega. Tema väitel on teema olnud jätkuvalt kõneaineks kohtumistel Saksamaa partneritega.
Sõjakahjude Instituudi loomisega loodetakse, et reparatsioonide küsimust hakatakse võtma tõsisemalt.
Saksamaale, vaatamata riigi tekitatud tohututele purustustele, Poola sõjakahjude küsimus ei meeldi ja on selle arutamisele kategooriliselt vastu. Saksamaa välisminister Heiko Maas väidab, et Saksamaa on hüvitanud Poolale sõjakahjusid kahe miljardi euro ulatuses. Poola poole hinnangul on kahjud vähemalt viissada korda suuremad.
Suurema hulga ekspertide sõnul on Poola reparatsioonide saamine Saksamaalt ja eriti Venemaalt väga ebatõenäoline. Samas tegemist võib olla kasuliku diplomaatilise malakaga: Saksamaa tõstatab kohtumistel tähestikurahva ideoloogilise propaganda ja "õigusriigi" teemasid, Poola räägib reparatsioonidest. Kui Saksamaa reparatsioone ei maksa, siis pole sellel ka õigust midagi Poolalt tahta.
Eriti valusalt läks poolakatele hinge – ja meenutas neile Teise maailmasõja "kogemusi" sakslastega – juhtum kui sakslasest Euroopa Parlamendi asepresident Katarina Barley, kes on sotsiaaldemokraat, kutsus üles Poolat Euroopa Liidu toetustest ilma jätmisega "näljutama".
2017. aastal valminud õiguslikus analüüsis leiti, et vastavalt rahvusvahelisele õigusele oleks ka Eestil põhjust nõuda okupatsioonikahjude eest Vene Föderatsioonilt hüvitist.
Toimetas Karol Kallas