Portugalis ei varja diktatuuriaja mälestused enam sotsialistide saamatust ja korruptsiooni ning märtsi alguses toimunud valimistel saatis edu päris konservatiive.
Kaheksateist protsenti Portugali valijatest, keda on ümmarguselt miljon inimest, andis 10. märtsil toimunud parlamendivalimistel hääle parema ilmavaatega Chega parteile. Nii kohaliku kui Euroopa Liidu nomenklatuuri poliitikataevas tähendab see veelgi rohkem rõhuvaid murepilvi, vahendab New York Times.
Eelmine sotsialistide valitsus langes 2023. aasta novembri lõpus rohepöördega seotud korruptsiooni tõttu.
Valituks osutunud Algarve piirkonna Chega – mis tähendab "aitab" ("kõrini") – rahvaesindaja João Paulo da Silva Graça sõnul: "See [Chega valimistulemus] on jõuline signaal nii Euroopale kui maailmale. Meie väärtused peavad jääma peale."
Algarve piirkonnas kogus Chega kõige rohkem hääli lubadustega seista töötajaskonna eest, teha lõpp sooideoloogia hullusele ja saata prügikasti mõte maksta endistele kolooniatele kolonialismi aja eest kahjutasu.
Chega on Portugali poliitikas esimene päriselt parempoolne partei, mis on peale 1974. aastal lõppenud António de Oliveira Salazari diktatuuriaega saavutanud nii hea tulemuse ehk suurendas oma rahvaesindajate arvu 230 kohalises parlamendis 12-lt 50-le. Analüütikute sõnul tõid parteile edu sõnumid, millega lubati rangemat korra tagamist, sisserände piiramist ja parandada töölisklassi majanduslikku olukorda. Samuti lubati suhtuda rangemalt nomenklatuuris vohavasse korruptsiooni.
Valimised 80 häälega võitnud liberaal-konservatiivne Sotsiaaldemokraatlik Partei (PSD) kinnitab, et nemad Chegaga koostööd ei tee. Sellise seisukoha tulemuseks on tõenäoliselt vähemusvalitsus, mis politoloogide sõnul väga kaua vastu ei pea.
Chega võit näitab lisaks, et Portugali poliitiline maastik on tublisti muutunud ja 20. sajandi tabud, mis hoidsid natukenegi parema ilmavaatega parteid võimust eemal, enam ei tööta.
Peale Salazari diktatuuri langemist sai Portugalist sügavalt progressiusklik riik, mida on sellest ajast vaheldumisi erinevates koalitsioonides valitsenud Sotsialistlik Partei (PS) ja "konservatiivne" PSD.
Nimetatud kahe partei juhtimisel on Portugal viimastel aastakümnetel elanud üle rahandus- ja majanduskriisi ning riigile raske jälje jätnud kokkuhoiuperioodi. Kuigi viimasel paaril aastal on majandus pööranud tõusuteele, pole see siiski suutnud vaigistada elanikkonna rahulolematust. Riigist lahkub rekordarvul noori ja palgad ei jõua hinnatõusule järele. Inimesed ei jõua endale kodu osta ega üürida ja avalike teenuste rahastamine jätab üha rohkem soovida.
Chega partei asutas 2019. aastal karismaatiline jalgpallikommentaator André Ventura, kes kunagi õppis katoliku preestriks. Varasemates valimiskampaaniates on Chega kasutanud loosungeid "Jumal, kodumaa, perekond ja töö". Salazari riigikorra moto oli "Jumal, kodumaa, perekond". Partei varasemaid majanduspoliitilisi lubadusi, nagu miinimumpalga ja pensionite tõstmine ning maksude alandamine, on konkurentide poolt nimetatud "ebarealistlikeks".
Algarve piirkonnas tuuakse Chega edu põhjuseks selle suutlikkus suhestuda alamakstud ja hooajaliste töökohtadega restoranitöötajatega, kes ei saa turismipiirkonnas enam hakkama; vananevate kaluritega, kes peavad hakkama saamiseks jätkuvalt tööd tegema; talunikega, kelle sõnul on valitsus nad unustanud ja peab golfiradade kastmist olulisemaks kui põuaste põldude niisutamist.
Majandusteadlaste sõnul on 1986. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Portugal jõudnud majanduses küll märkimisväärselt edasi, kuid riigi töötajaskonna tootlikkus jääb rikkamatele liikmesriikidele jätkuvalt alla. Mis teeb sellest suhteliselt odava puhkamise ja pensionipõlve pidamise riigi, kuid millest kohalikele suurt tulu ei tõuse.
Samal ajal on riigis viimastel aastatel suurenenud Lõuna-Aasia (Nepali ja India) sisserändajate arv, kes on valmis tegema tööd väiksema palga eest kui Portugali kodanikud. Parteijuht Ventura on parlamendis korduvalt tõstatanud Euroopa Liidu poolt peale surutava Suure Asendamise küsimuse. Tema sõnul "pole kellelegi vaja, et 20 aasta pärast oleks suurem osa Euroopa elanikest pärit teistelt mandritelt".
Progressiusklike portugallaste hinnangul vaatab paremale kalduvate poliitiliste arengute tagant vastu Salazari ajastu tont.
Toimetas Karol Kallas