Hiina Rahvavabariigi kõrgeim juht Xi Jinping külastab peatselt Moskvat ja peale kohtumist Vladimir Putiniga räägib ta ilmavõrgu vahendusel Volodõmõr Zelenskõiga.
Peale Venemaa visiiti kavatseb Xi lisaks külastada mitmeid Euroopa Liidu liikmesriike, kuid nende visiitide kava pole avalikkusele veel teada, vahendab Wall Street Journal.
Zelenskõi ja Xi jutuajamise näol on tegemist esimese korraga kui Ukraina ja Hiina Rahvavabariigi presidendid peale Ukraina sõja algust omavahel räägivad.
Xi üritab kahe sõdiva riigi vahel rahu sobitada, mille taga on asjatundjate sõnul Pekingi tahe mängida maailmapoliitikas suuremat rolli.
Euroopa riigid suhtuvad Xi rahukavasse kahtlevalt. Samas õnnestus Hiina RV-l viia aastakümneid üksteist üpris põhimõtteliselt vaenanud Iraan ja Saudi Araabia diplomaatiliste sidemete sõlmimiseni, mida peetakse Hiina RV jaoks oluliseks diplomaatiliseks võiduks.
Kui Xi-l õnnestub veenda Ukrainat ja Venemaad rahuläbirääkimiste laua taha istuma, siis on see märgiks, et Ameerika Ühendriikide juhitavale "liberaalsele maailmakorrale" on tekkinud arvestatav alternatiiv ja rahvusvahelises poliitikas on midagi põhimõtteliselt muutunud. WSJ sõnul toetub Hiina oma mõju kehtestamisel enda majanduslikule, mitte sõjalisele jõule.
Veebruaris avaldas Hiina RV välisministeerium 12-punktise kava, kuidas kommunistlik riik näeks Ukraina ja Venemaa sõjale poliitilist lahendust. Venemaa kinnitusel jagavad nad "Hiina vaadet" ja tervitavad rahukõnelusi.
Ukraina valitsuse esindaja sõnul on Kiiev "ettevaatlikult vastuvõtlik" Hiina RV võimalikule vahendustegevusele.
Erinevalt Zelenskõist on Xi kohtunud Putiniga Ukraina sõja jooksul mitu korda nii virtuaalselt kui näost-näkku.
Enne sõda oli Hiina RV Ukraina suurim väliskaubanduspartner, mis importis 30 protsenti Ukraina teraviljast. Samuti rahastas Hiina RV Ukrainas mitmeid taristuprojekte. Hiina RV ettevõtete omanduses on ligi 10 protsenti Ukraina põllumaast.
Sõja ajal on Hiina RV ja Ukraina vaheline kaubavahetus vähenenud 60 protsenti 7,6 miljardi dollarini. Samas riigi majanduslike sidemete maht Venemaaga on 2022. aasta jooksul kasvanud 29 protsenti 190 miljardi dollarini. Hiina RV-st on saanud üks suuremaid Venemaa nafta ja maagaasi ostjaid ning üha suuremas mahus arveldatakse Hiina jüäänidega.
Ameerika Ühendriikide riigidepartemang avaldas lootust, et Hiina RV rakendab oma mõju ja Venemaa lõpetab oma "sõjalise erioperatsiooni" Ukrainas.
Ameerika Ühendriigid korraldasid Afganistanis 20 aastat julgeolekuoperatsiooni ja pidasid üleval marionettvalitsusi. 2021. aasta sügisel tõmbas USA demokraatide valitsus riigist rabistades ja ohvriterohkelt väed välja ning jättis maha suures koguses lahingutehnikat. Ameerika Ühendriikide Afganistani sõja kulusid hinnatakse kahest triljonist kaheksa triljoni dollarini ja selle käigus on saanud surma ligi miljon inimest.
2023. aasta alguses sõlmis Hiina RV ettevõte Xinjiang Central Asia Petroleum and Gas Company (Xinjiangi Kesk-Aasia Nafta- ja Gaasiettevõte; CAPEIC) Afganistani Talibani valitsusega 25 aastase naftapuurimise lepingu. Teadaolevalt on Afganistanis suured vase- ja haruldaste muldmetallide varud.
Toimetas Karol Kallas