Priit Humal: pean planeeritud kujul Rail Balticu peatamist ülimalt tõenäoliseks

Priit Humal. Foto: objektiiv.ee

Hiljuti avaldatud uudis Rail Balticu ehituse algusest on vaid kattevari ebamugavatele uudistele projekti ettevõtetest ridamisi lahkuvatest tippjuhtidest. Rail Balticu ehitus, mida uudises kajastati, on tegelikult suvel alanud Tallinna ringtee pikendamine, millele rajatakse viadukt, tõdeb Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal Objektiivile.

„Rail Balticu [edaspidi RB – toim] ehitus ei alanud sel nädalal kuidagi rohkem kui kuu aega tagasi. See, mida me praegu näeme, on lihtsalt meedias toimuv kate ebameeldivale uudisele. RB ühisettevõtte juht [Timo Riihimäki – toim], on otsustanud pool aastat  pärast tööle asumist lahkuda, Eestis teatas oma lahkumisest ka Riia SillaveBaiba Rubesa teatas sotsiaalmeedias, et aasta jooksul on RB meeskonnast lahkunud kokku juba viis tippjuhti. See, mis praegu Postimehe esilehele jõudis, ei ole tegelikult uudis, vaid PR-kate ebameeldivatele uudistele, mida on vaja varjutada.“

Kas RB ehitus on tegelikkuses käinud juba kauem?

Ühtegi relssi, liiprit ega ka raudteetammi veel rajama ei hakata.

„See ehitus on selles mõttes suhteline, et siis kui Tallinna Ülemiste-vahelist trammiteed hakati tegema, juba siis öeldi, et RB ehitus Eestis algas. See, mida nad praegu teevad, on lihtsalt Tallinna ringtee lõik, mida praegu maanteeamet ehitab. Kuna see Tallinna ringtee lõik ristus kavandatava RB koridoriga, siis ehitatakse sinna üks viadukt, makstes RB eelarvest 12 miljonit eurot. See ei ole iseenesest selle raudtee ehitus, vaid nö muude ehituste kohandamine selleks, et RB-d saaks rajada.”

“Juhul kui tegelikult raudteed ehitama ei hakata, saab seda maanteeviadukti kasutada Saku tervisespordiradade ja ringtee ristumiseks. Nii et see pole iseenesest täiesti kasutu. Ühtegi relssi, liiprit ega ka raudteetammi veel rajama ei hakata.“

„Selliseid tegevusi, mida saab nimetada RB ehituse alguseks, jõuab ilmselt meediasse veel. Raudtee Eesti osa projekt pole veel valmis ja seda ei saa niipea ehitama hakata. Igasugusele asjale võib panna sildi külge ja nimetada RB ehituseks. See meie tegevust kuidagi ei mõjuta. Need probleemid, mis RB-ga on, ei lahene kuidagi selle viadukti ehitamise alustamisega.“

Mida kavatseb ette võtta kodanikeühendus Avalikult Rail Balticust? Mida ennustate, millised võiksid olla teie tegevuse tulemused?

. . . need rahastusmehhanismid, millega RB-d rahastatakse, see rahastus on saadud pettusega. [. . .] kui kord Euroopa Liidu organid need pettused tuvastavad, siis reeglid ei luba sellisele projektile raha anda. Ükskõik mitu viadukti selleks ajaks ehitatud on.

„Me ikkagi eeldame, et see raudtee saab rajatud mõistlikel alustel, mitte see, mida valitsus praegu kavandab. Ja need mõnekümnemiljonilised kulutused, mida on praegu tehtud, mis on küll ühest küljest suur raha, aga teisest küljest on kogu selle projekti kontekstis suhteliselt väike kooliraha.“

„Esiteks on meil kohtuvaidlus pooleli veel RB maakonnaplaneeringute osas, see ei ole lõppenud. Samuti me oleme näinud ja tegeleme sellega, et need rahastusmehhanismid, millega RB-d rahastatakse, see rahastus on saadud pettusega. Juba praegu ei julge keegi enda nimel kinnitada, et seal pettust pole. Ikka viidatakse kellelegi teisele, anonüümsele isikule. Lõpmatuseni pole see võimalik ning kui kord Euroopa Liidu organid need pettused tuvastavad, siis reeglid ei luba sellisele projektile raha anda. Ükskõik, mitu viadukti selleks ajaks ehitatud on.“

„Eks need viaduktid tuleb meie maksumaksjatel paraku kinni maksta, aga see on palju odavam kui kogu projekt. Kulud ühiskonnale pole ainult rajamises, vaid ka pärast, kui see raudtee valmis on, tuleb sinna oluliselt dotatsioone maksma hakata.“

Ma pean seda ülimalt tõenäoliseks. See võimalus, et ta sellisel kujul valmis ehitatakse on ikka üsnagi väike.

Kui palju on teil lootust, et RB planeeritud kujul saab peatatud?

„Ma pean seda ülimalt tõenäoliseks. See võimalus, et ta sellisel kujul valmis ehitatakse, on ikka üsnagi väike. Neid karisid ja probleeme, mille tagajärjel see projekt sellisel kujul ei õnnestu, on päris palju. Meie eesmärk on, et see juhtuks pigem varem kui hiljem, et neid tagajärgi oleks lihtsam likvideerida. Me üritame lihtsalt seda protsessi kiirendada, kuid tõenäoliselt kui me ka midagi ei teeks, siis jääks ta ikkagi toppama, lihtsalt võib-olla natuke hiljem ja kulutused oleksid suuremad.“

Koostas Oto Tuul

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Oto Tuul
Oto Tuul on portaali Objektiiv toimetaja. Omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi filosoofias ja riigiteadustes. Katoliiklane.