Donald Tusk ja Vladimir Putin Smolenskis 11.04.2010. Foto: Scanpix

10. aprillil 2010. aastal kukkus Venemaa Smolenski linna sõjaväelennuväljale Katõni massimõrva mälestusüritusele lennanud Poola presidendi lennuk Tupolev Tu-154M. Kõik pardal olnud 96 inimest hukkusid, kirjutab Karol Kallas.

Surma said Poola president Lech Kaczyński, tema naine, 83 delegatsiooni kuulunud kõrget sõjaväelast ja riigitegelast ning 11 meeskonnaliiget.

Tänase päevani pole sõltumatud ega Poola uurijad pääsenud ligi ei lennukile, selle mustadele kastidele ega muule kaasnevale tõendusmaterjalile. Venemaa pole, vaatamata korduvatele nõudmistele, andnud lennuki vrakki ja tõendeid Poolale tagasi.

Kohe õnnetuse päeval otsustas Poola valitsus, mida toona juhtis liberaal-konservatiivsesse Kodanikuplatvormi kuuluv Donald Tusk, et õnnetuse uurimine jäetakse täielikult Venemaa kätte ja sellega koos loobuti õigusest vaidlustada Venemaa uurimistulemusi rahvusvahelistes lennundus- ning muudes organisatsioonides. Lisaks loobuti toona nõudmisest, et poola eksperdid pääseksid vrakile ligi ja võiksid kontrollida uurimisprotseduure.

Uurimise viisid läbi Venemaa ametnikud ja Poola uurijatel lubati protsessis osaleda ainult vaatlejatena. FSB "spetsialistide" poolt koostatud lõppraportis leiti, et tihedas udus maanduda üritanud lennuk tabas kasepuud, mille tõttu tiib murdus ja lennuk plahvatas.

Õnnetuse süü aeti "kogenematute" pilootide ja Poola Õhuväe juhi kindral Andrzej Błasiki, kes väidetavalt nõudis joobes olekus pilootidelt iga hinnaga maandumist, kaela.

Seda hoolimata tõsiasjast, et tegemist oli väga kogenud pilootidega, kelle professionaalsust kinnitasid kõik nende lähimad kaastöötajad ja Błasiki puhul ei suutnud keegi meenutada, et tal oleks alkoholiga kunagi probleeme olnud. 2012. aastal lõppenud uurimise tulemusena nii kolm pilooti kui meeskond vabastati süüdistustest. 2014. aastal jõuti järeldusele, et ei kindral, ega ükski meeskonnaliige polnud õnnetuse ajal ühegi aine mõju all.

Lõppraport, vaatamata sellele, et sellel olid ka poola ekspertide allkirjad, koostati FSB agentide poolt Vladimir Putini otsese järelvalve all ja peaminister Tusk, kellest sai hiljem Euroopa Nõukogu president, kiitis selle kummitemplina heaks.

Putini ja Tuski suure osa Poola riigi kõrgemast juhtkonnast tapnud õnnetuse raport jättis õhku nii palju küsimusi, et Poola parlamet algatas sõltumatu uurimise, kuhu kaasas hulga tunnustatud lennunduseksperte, füüsika-, kosmonautika- ning inseneriteadlasi.

Sõltumatu komitee osutas ametliku lõppraporti suurele hulgale ebakõladele, vigadele ja otsestele valedele. Komitee lõppjärelduses leiti, et Tuski ja Putini raport on põhimõtteliselt vigane ja selle lõppjäreldused on mitte millegagi tõestatud jaburus.

Sõltumatu uurimine järeldas kogutud materjalide põhjal, et lennuk ei kukkunud alla piloodi eksimuse, vaid lennuki pardal toimunud plahvatuse tõttu. Samas kuna Venemaa sõltumayuid eksperte lennuki vrakile ja mustale kastile ligi ei lase, pole võimalik lõpuni midagi kindlat väita.

Vaatamata sõltumatu parlamendikomitee ja autoriteetsete ekspertide järeldustele, lükkas Tusk need tagasi väites, et lennuki pardalt ei leitud lõhkeaine jälgi. Mida samuti ei saa kinnitada, kuna

Suur hulk Poola tuntuid inimesi, kes on ametliku raporti kahtluse alla seadnud ja Tuski riigi reetmises süüdistanud on hiljem müstilistel põhjustel või "enesetapu" tõttu oma otsa leidnud. Tuntuim nimetatutest on endine Poola erivägede GROM ülem kindral Sławomir Petelicki, kes sooritas enesetapu vaatamata sellele, et oli täie tervise ja mõistuse juures ning ei olnud varem näidanud üles mingeid psühholoogilistele häiretele viitavaid kalduvusi.

Samuti kaotasid töö suur hulk ajakirjanikke, kes julgesid ametlikus raportis kahelda ja neid kiusati Tuski valitsuse julgeolekujõudude poolt taga.

Kui 2015. aastal sai Poolas võimule Seadus ja Kord (PiS), algatati õnnetuse uus uurimine, mille eesmärgiks seati lõpliku tõe väljaselgitamine.

Sellegi komisjoni uurimine jõudis järeldusele, et lennuki allakukkumise põhjustas pardal toimunud plahvatus, Venemaa lennujuhid andsid lennukile peale seda valesid maandumisjuhised, mille tõttu see lõpuks tihedas udus maandudes lennurajal hävis.

2019. aastal leidsid Ühendkuningriigi Lõhkeainete kohtuekspertiisi labori (FEL) spetsialistid Venemaalt välja toimetatud poola presidendi lennuki tükkidelt TNT ja teiste lõhkeainete jälgi

FEL-i spetsialistid uurisid rohkem kui kahtesadat õnnetuskohalt võetud proovi ja suuremalt osalt leiti TNT jälgi.

Venemaa väidab tänaseni, et neil pole Poola presidendi lennuki allakukkumisega mitte midagi tegemist.

Nagu Putini Venemaal pole mitte midagi tegemist ka 2014. aastal Ukraina kohal alla tulistatud Malaysia Airlinesi Lend MH17-ga, milles hukkus 298 inimest.

Paraku ei saa enne kui Venemaa ei anna Poola presidendi lennuki vrakki sõltumatute uurijate valdusesse, midagi 100 protsendi kindlusega väita, et asjad juhtusid just nii ja mitte teisiti. Kuid juba see, et Venemaa lennuki rususid nii kiivalt varjab, näitab, et selle õnnetuse ametliku versiooniga pole kõik korras. Samuti pole päriselt selge, miks Tusk Putini versiooniga nii ruttu nõusse jäi.

Kas sellel oli midagi Poola presidendi lennuki katastroofi uurimisega midagi tegemist või mitte, kuid taustana võiks meeles pidada, et 2009. aastal alustasid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama ja toonane välisminister Hillary Clinton Venemaaga suhete ülessoojendamise nn "peregruzka" programmi, mis 2008. aasta Gruusia sõja järel olid madalseisus. Kui oleks selgunud, et Venemaal võis lennuki allakukkumises olla mingi osa, oleks see USA tippjuhtkonna soovitud "pildi" taas ära rikkunud.

Euroliidumeelse ja progressiusku Tuski leplikkuse taga võis olla samas ka lihtlabane tõsiasi, et ta sai õnnetusega lahti suurest osast oma poliitilistest vastastastest.