Järgmisest aastast laieneb Euroopa Liidu heitmekvoodi kauplemissüsteem ka merendussektorile, mis tähendab laevapiletite ja kaubatranspordi hindade tõusu.
Esialgu peavad laevandusfirmad ostma heitmekvoote 40 protsendi ulatuses tekkivast heitmest. 2026. aastaks tõuseb kohustus aste-astmelt 100 protsendi peale, vahendab ERR.
„Numbritesse on mõnes mõttes seda keeruline arvutada, me lähtume börsihinnast. Tänase kulu puhul hindame, et järgmisel aastal on see lisakulu suurusjärgus 12 miljonit eurot. Sealt edasi korrelatsioonis [protsendi tõusuga] hakkab see tõusma," märkis Tallinki tegevjuht Paavo Nõgene võimaliku lisakulu suurust kommenteerides ja osutas, et lisakulu teeb pileti hinna kallimaks.
Nõgene peab probleemiks seda, et kuigi heitme pealt korjatakse riigi pealt raha kokku, siis seda rohetehnoloogiate arendamiseks laevanduses kasutada ei saa. Esiteks pole Nõgene sõnul veel turule tulnud mõnda uut väga innovaatilist rohelist tehnoloogiat: „Laevatehased, kui nende käest küsida, et millise energiaallikaga sõidavad laevad, kui tahaks tellida laeva kümne aasta pärast, siis nad ütlevad, et seda veel ei tea." Teiseks on ette nähtud, et merendusest kokku korjatud „roheline raha" ei pea ilmtingimata merendusse tagasi minema. See on liikmesriikide otsustada, mida selle rahaga teha.
Kliimaministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand ütles, et kogutud tulud peaksid ideaalis minema tagasi sektorile laevade kliimasõbralikumaks ümberehitamiseks. Miks laevandusfirmad ei võiks otse oma raha laevade käitamise optimeerimisse investeerida, selmet maksta see raha riigile ja siis küsida tagasi, asekantsler ei täpsustanud.
Toimetas René Allik