Eesti Haigekassa nõukogu otsusega määrati tänavu 2021. aasta töötulemuste eest Haigekassa juhatusele 88 392 euro ulatuses tulemustasusid. Kõik neli juhatuse liiget said tulemustasusid kolme kuupalga ulatuses. Samas on Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane tunnistanud, et Haigekassa vaevleb rahapuuduses ning et riigil lihtsalt ei jagu raha, et kõikidele abivajajatele uusi ja kalleid ravimeid osta.
Haigekassa andmetel on juhatuse esimehe Rain Laane kuupalgaks 8416€, mis teeb tema tulemustasuks 25 248€. Juhatuse liige Karl-Henrik Peterson teenib kuus 8100€ ning saab tulemustasuks 24 300€. Juhatuse liikmed Maivi Parve ja Pille Banhard teenivad mõlemad 6474€ suurust kuupalka ning saavad kumbki tulemustasuks 19 422€. Kokku moodustavad tulemustasud tänavu seega 88 392 eurot.
Samas kurtis Rain Laane hiljuti, et Haigekassa vaevleb rahapuuduses ning riigil lihtsalt ei jagu raha, et kõikidele abivajajatele uusi ja kalleid ravimeid osta. Laane sõnul tasuti eelmisel aastal üle 48 000 inimese pahaloomulise kasvaja ravi eest suurusjärgus 155 miljonit eurot, mis on 2020. aastaga võrreldes kuus miljonit rohkem, aga raha on sellegipoolest puudu.
Laane sõnul on põhiprobleemiks solidaarne ravikindlustuse süsteem, kus tuleb kõiki abivajajaid võrdselt aidata. "Kui haigekassa toetab ühe inimese ravi, siis peab aitama ka teist samasuguse diagnoosiga inimest," selgitas Laane.
Laane lisas, et haigete elu lõpukuud on inimestele väga olulised, kuid samas peavad nad kogu tervishoiusüsteemi toimivana hoidma.
Rain Laane on samas kas ise vähiravifondi Kingitud Elu püsiannetaja.
Laane nendib, et Eesti ravikindlustus ei suuda veel täiel määral kinni maksta näiteks uusi vähiravimeid, mis maksavad 60 000 eurot kuni paarsada tuhat eurot ning annavad vähihaigetele juurde kvaliteetselt elatud aastaid.
Laane sõnul on selliseid haigusjuhtumeid 40, kus vähihaige vajab raviks ravimit, mis maksab aastas üle 200 000 euro. Kokku kuluks nende inimeste raviks aga juba kaheksa miljonit eurot, mis on selline summa, mille eest saaks kaht maakonnahaiglat aasta aega toimimas hoida.
Laane sõnul Eesti riik lihtsalt ei jaksa osta neid kalleid ravimeid sel ajal, kui need on äsja turule tulnud ja maksavad hingehinda. Seetõttu loodab ta, et ravimifirmad on nõus nende ravimite hinda langetama, kasvõi paarkümmend protsenti.
Laane sõnul saavad jõukamad Euroopa riigid nagu Saksamaa endale neid ravimeid lubada, kuna seal on tervishoiu osakaal SKP-st 10-13%, Eestis aga ainult 6,7%.
Toimetas Martin Vaher