Haagis asuv Rahvusvaheline Kohus hakkab teisest detsembrist välja mõtlema "nõuandvaid arvamusi" riikidele, mis ei täida ÜRO kliimakäske.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis 2023. aasta 30. märtsil vastu otsuse, millega anti Rhvusvahelisele Kohtule (International Court of Justice; ICJ) õigus kehtestada riikidele maailma kliima käest ära päästmise juhiseid. Kui roheideoloogid loodavad, et see aitab ohtlikku kliimaolukorda paremini ära hoida, leitakse teisalt, et tegemist on kasutu ja arulageda üritusega, vahendab Reuters.
Esiteks kulub ÜRO kõrgemal kohtul mingisuguste kliimareeglite väljamõtlemiseks aega tõenäoliselt aastaid. Seda kohust ei tunnista näiteks Ameerika Ühendriigid. Lisaks pole ICJ "nõuandvad arvamused" riikidele siduvad.
ICJ käsitleb ainult riikide vahelisi kaasuseid, mis tähendab, et hagejateks ja kostjateks saavad olla ainult riigid ning nende institutsioonid ja eraisikud ei saa.
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu käsutuses pole oma otsuste jõustamiseks mitte mingisuguseid vahendeid ning riigid, mida selle otsused puudutavad, tihti lihtsalt eiravad neid.
Rahupalee (ICJ peakontori maja) kohtunikud võivad ÜRO sõnul midagi arvata näiteks küsimuste kohta, millised kohustused on rahvusvahelise õiguse seisukohalt riikidel Maa kliimasüsteemi kaitsmise ja kasvuhoonegaaside heitmise vallas.
Teiseks võib ICJ otsustada, milline on riikide vastutus, kui need "oma tegude ja tegematajätmistega põhjustavad kliimasüsteemile ning teistele keskkonna osadele märkimisväärset kahju". Küsimus on muuhulgas seotud suurte riikide vastutusega väiksemate ees, kui esimeste tegevus mõjub halvasti teiste keskkonnale ja inimestele.
Maailmas üldiselt arutavad kohtud üha rohkem kliimakaasuseid. Käesoleva aasta alguses langetas näiteks Euroopa Inimõiguste kohus ohtlikku pretsedenti loova otsuse, mille kohaselt juhul, kui riik ei jõusta piisavalt kiiresti toime majandust ja inimeste heaolu hävitavat rohepööret, rikutakse sellega inimõiguseid.
ICJ kuulab riikide kliimavastutuse arvamusi 2. kuni 13. detsembrini. Otsus tehakse teatavaks eeldatavalt 2025. aasta jooksul.
Toimetas Karol Kallas