Mõttekoja Matthias Corvinus Collegiumi rakendusliku ajaloo suuna juht Ralph Schoellhammer kirjutab UnHerdis, kuidas Euroopa Liidu bürokraadid näevad palehigis vaeva järjekordse energiakriisi nimel.
Inimestel, keda Euroopa Liidu (EL) energiapoliitika nutma ei aja, peab olema kivist süda. EL on energiavasall, kuid millegipärast arvab see endal olevat õiguse kirjutada ülejäänud maailmale ette, kuidas süsivesinikke peab tootma. Kurb lugu Brüsseli bürokraatide jaoks on siiski selles, et ülejäänud maailm enam kaasa ei mängi. Qatar hoiatas, et kui EL peaks hakkama rangelt jõustama mingisuguseid karmimaid heitmereegleid, lõpetab see sootuks Euroopa suuna gaasitarned. El-is hakkavad kehtima nimelt reeglid, et ettevõtteid, mis ei vasta Liidu poolt kehtestatud heitmekoguste piiramise ja tööliste õiguste kaitsmise nõudmistele, võib karistada hiigeltrahvidega.
Euroopa Liit hindab enda mõjuvõimu rängalt üle ja alahindab vastaste oma. Kõige täpsemate arvutuste kohaselt moodustab EL-i naftatootmine maailma omast 0,4 protsenti. Maagaasi toodang 2,3 protsenti. EL kivisöe toodang oli 2021. aastal 309 miljonit tonni, mis moodustas maailma rohkem kui kaheksast miljardist tonnist vaid ligi neli protsenti. Küünik võiks siinkohal osutada, et Brüsselil on lihtne nõuda tootmisprotsessides keskkonnareeglite hoolikat järgimist, kui see ise midagi ei tooda.
Euroopa Liit on energiavasall, kuid millegipärast arvab see olevat omal õiguse kirjutada ülejäänud maailmale ette, kuidas süsivesinikke peab tootma.
Financial Times osutab niisuguste arengute peale, et sellised meetmed peletavad ettevõtlust Euroopast eemale. "Seadus nõuab liiduvabariikidelt nõuete mitte täitmise eest ettevõtetele trahvide kehtestamist, mille kõrgeim määr ulatub viie protsendini ettevõtte maailma aastasest tulust," kirjutab majandusväljaanne. Qatari energiaministri sõnul pole sellised trahvimäärad vastuvõetavad, millest tulenevalt lõpetab riigiettevõte QatarEnergy LNG eksportimise Euroopasse.
Qatar, nagu ka teised laheriigid peaksid EL nõuete täitmiseks rajama täiesti uue bürokraatiastruktuuri, millest tulenevalt hakkavad need sellistele arengutele loomulikult vastu. EL uusi reegleid ei rakendata enne 2027. aastat ja Liit ise, tingituna selle majanduslikust allakäigust, võib nende kehtima hakkamist edasi lükata. Teisalt võib EL selleks ajaks sõlmida gaasiimpordi lepingu Ameerika Ühendriikidega, kuid Liidul pole mitte mingisugust võimu kehtestada samasuguseid regulatsioone USA ettevõtetele.
Energiapoliitikate nõustamisettevõte Energy Outlook Advisors arutleb sügavuti minevas ülevaates, et kui Qatar lõpetab täielikult veeldatud maagaasi (LNG) eksportimise Euroopasse, siis sellise otsuse mõju oleks riigile minimaalne, kuna Euroopa eksport moodustab riigi aastasest gaasitoodangust vaid seitse protsenti. Maailma LNG turul tekitab selline areng toolimängu, mis Euroopa Liidu liiduvabariikide jaoks tähendab lõppeks kõrgemaid hindu. Ülevaates nenditakse, et kuigi EL-il on võimalik 2027. aastaks asendada Qatari LNG tarned USA omadega, siis taoline lahendus sõltub samas sellest, kas Ameerika Ühendriikide kõik eksporditerminalid saavad ettenähtud aegadel valmis.
Selles tööstusharus on tavaline, et niisugused projektid venivad ja kui Mehhiko, Kanada ning USA poolel midagi viibib, siis annab see Qatarile Euroopas eelise. Teisalt kui Euroopas puudub Venemaa ja Qatari poolne konkurents, siis tähendab see, et Euroopa LNG turg on Ameerika Ühendriikide poolt ülevõtmiseks valmis. Sellest tulenevalt hakkab Euroopa gaasiturul võimutsema USA, tehes seda samal viisil kui varem Venemaa.
Pea kõigis liiduvabariikides võimutseb samas elukalliduse kriis ja energiahinnad on kõrgemad kui enne Ukraina sõda. Sellises majanduskliimas oleks tark hoida kaubandussúhteid avatuna ja hindu madalal. Euroopat võib oodata ees järjekordne energiašokk, kuid seekord saab selles süüdistada ainult Liidu enda bürokraate.
Tõlkis Karol Kallas