Hiina relvajõud meredessanti harjutamas

USA militaaranalüütika mõttekoda RAND Corporation viis hiljuti läbi relvakonflikti mudel-simulatsioonid Hiina, Taiwani ja Ühendriikide relvajõudude vahel, millest nähtub, et USA ei suudaks peatada Hiina RV poolset Taiwani saare inkorporeerimist invasiooni abil. Seda juhul kui Peking peaks sellise sammu kasuks otsustama.

RAND Corporation on Ühendriikide juhtiv militaaranalüütika keskus, mis loodi 1940ndate lõpus ning mille peamine funktsioon on nõustada Pentagoni, ja üha enam ka kogu Washingtoni valitsusaparaati, poliitika planeerimise funktsioonides – viimast peamiselt olukordades kus esineb julgeolekualane dimensioon.

2016. aastal põhjustas ka Eestis palju furoori RANDi uurimus NATO väljavaadetest tõrjuda Venemaa pealetungi Baltikumis. Mõttekoja poolt läbi viidud lahingtegevuse modelleerimised andsid tulemuseks, et Vene relvajõud alistaksid Balti riigid ja siinse NATO kontingendi 3 päeva jooksul. Nüüd on RAND viinud läbi analoogse uurimuse Hiina perspektiividest vallutada emamaast 150 kilomeetri kaugusel asetsev Taiwani saar.

Saar on alates 1949 aastast koduks Hiina kodusõjas kaotajaks pooleks jäänud natsionalistidele, kelle juhitud mitmeparteiline demokraatia kujutab endast alternatiivset nägemust Hiinast ilma kompartei võimuta. Sellisena on Taiwani režiim poliitiliselt, kultuuriliselt ja sõjalis-strateegiliselt Pekingile pinnuks silmas olnud enam kui poole sajandi vältel ning selle inkorporeerimine Hiina alla on jätkuvalt Pekingi üks peamisi välispoliitilisi prioriteete.

RANDi uurimusest võtsid osa USA spetsialistid õhujõududest, raketi- ja kosmosevägedest ning küberkaitse üksustest. Uurimuse käigus jagati spetsialistid kahte leeri, kasutades olemasolevaid (ulatuslikke ja täpseid) teadmisi Hiina, Taiwani ja USA käsutuses olevatest miltaarsetest instrumentidest. “Siniseks” ja “punaseks” jagatud meeskonnad etendasid vastavalt Taiwani ja USA üksusi ning Hiina käsutuses olevaid vägesid.

Juba mitmendat aastat järjest on Hiina (e. “punane”) pool kõikides RANDi multivektor stsenaariumites suutnud Taiwani ja USA vägesid veenvalt võita. “Me oleme juba aastaid (lahingsimulatsioonides) korraliku keretäie saanud” ütleb David Ochmanek, kes on endine Ühendriikide asekaitseministri asetäitja relvajõudude arengukava küsimustes ning praegune RAND korporatsiooni militaaranalüütik.

Kuigi RANDi poolt läbi mängitud mudelites tuleb USA Taiwanile appi, ei ole päris elu realiteedid nii selgepiirilised. Vaatamata poliitilisele lähedusele, pole USA ja Taiwani vahel kaitsepakti, mis kohustaks Washingtoni Taipeile relvakonflikti korral abi osutama. Vastavasisuline “Taiwani kaitse seadus”, mis näeks ette sõjalise abi kohustusliku osutamise on hetkel USA kongressis, kuigi toetus sellele on suurem USA poliitilise klassi kui elanikkonna seas, mis on välissõdadest väsinud.

Militaaranalüütikud on ühel meelel, et USA ühekülgse domineerimise epohh Vaikse Ookeani lääneosas on lõppenud, vaatamata USA jätkuvatele püüdlustele hoida Hiinat sõjalise surve all. Selle peamiseks põhjuseks on Hiina poolt viimastel kümnenditel välja arendatud ulatuslik juurdepääsu ja tegevuse takistamise võimekus (Anti-Access, Area Denial ehk A2/AD), mis võimaldab luuresatelliitide, radarite, kaugmaa tiib- ja ballistiliste rakettide abil hoida USA vähgesid lähenemast lähemale kui 1000-1500 kilomeetrit Hiina emamaast.

Mistahes laupkokkupõrke stsenaariumis Hiina ja USA vahel likvideeritaks enamus Ühendriikide regioonis paiknevaid sõjalisi objekte (baasid Okinawal, Lõuna-Koreas, Guamil ning lennukikandjagrupid) massiivsete raketilöökide abil. Sellele järgneks esmalt Hiina õhudessant eri lokatsioonides üle Taiwani, mis võimaldaks siduda saareriigi relvajõud, takistamaks neil tõrjumast Hiina emamaalt saabuvat massiivset meredessanti.

Sisuliselt ainsaks toimivaks militaarseks vastuargumendiks väljaspool massiivset tuumalööki jääks USAl tuumaallveelaevade torpeedo- ja tiibraketirünnakud Taiwani ümbruses. Samas 20-25 Ühendriikide Vaikse Ookeani laevastiku allveelaeva tegevusraadius oleks piiratud ning ohustatud Hiina mereväe poolt, mis on alanud aastatuhandel tundmatuseni moderniseerunud ning omab aina suuremat allveelaevade vastase võitluse võimekust.

“Hiinlaste poolt meile põhjustatud kaotused oleks erakordsed,” väidab Timothy Heath, RANDi juhtiv rahvusvahelise julgeoleku ekspert ning endine USA Vaikse-Ookeani laevastiku Hiina analüütik. “Laevade vastased tiibraketid lülitaks mängust välja USA lahinglaevad ning seniitraketikompleksid sulgeksid õhuruumi hävitajatele ja pommitajatele.”

Hiina jaoks oleks Taiwani ründamise kõige riskantsemaks osaks üksuste toimetamine üle Taiwani väina, mil need oleksid väga haavatavad nii õhust kui merelt. Puistates saare üle õhudessantnike sillapeadega, oleks Taiwani sõjaväel aga käed-jalad tööd täis, et nendega hakkama saada. Seda kõike olukorras kui saare kriitilise tähtsusega sõjaline infrastruktuur oleks raketirahe all ning poliitiline juhtkond peaks tulema toime likvideerimiskatsetega.

USA mereväe kolledži Hiina ja Venemaa spetsialist Lyle Goldsteini hinnangul on Hiina poolt viimastel aastatel läbi viidav õhudessandi väljaõppe laiahaardelisus ja intensiivsus hämmastav. Goldsteini poolt välja pakutud kõige tõenäolisema stsenaariumi kohaselt langeks Taiwan Hiina invasioonile nädala kuni kahe jooksul.