Urmas Reinsalu Foto: riigikogu fotoarhiiv

Riigikogu liige Urmas Reinsalu tõdeb Postimehes ilmunud arvamusloos, et valitsus kasutab Ukraina sõda Eesti senise migratsioonipoliitika ja töörände muutmiseks, kuigi tegemist on küsimusega, mis Ukraina sõjapõgenikke ei puuduta.

Eelmine valitsus andis 2020. aasta septembris riigikogu menetlusse välismaalaste seaduse eelnõu, mille eesmärk oli muuta sisserände põhimõtted konservatiivsemaks, et kohalikele säiliks loomulik tööturg, kuid eelnõu jäi pärast valitsuse vahetumist riiulile. Märtsikuus tuli valitsus ootamatult välja ulatuslike muudatusettepanekutega, mis kiiresti vastu võeti, kuid mis lükati presidendi poolt menetluslike vigade tõttu tagasi.

"Nüüd teame, et pikalt kestnud vaikelu varjus valmistas valitsus ette töörände ulatuslikku reformi," osutab Reinsalu, lisades, et "nimelt kavatsetakse valitsuse muudatustega võimaldada lühiajalist, seni aastast rändeviisat pikendada kokku kolmeaastaseks, kvoodivaba viieaastase elamisloaga rände palgatase langetada 1,5 keskmisele palgale ning tuua sisse veel valdkondlikke erandeid, mis pole üldse palgatasemega seotud". 

Seni on Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega reguleerinud rännet töörände või sektoripõhise kvoodiga. Kavandatav reform aga tähendaks, et rändekvoot kolmandatest riikidest kaotaks viimasegi tähenduse, kuna plaanitavad erandid oleks nii suure ulatusega. Riik kaotaks seeläbi ka kontrolli migratsiooni üle nii majandus- kui ka rahvastikupoliitiliselt. 

Reinsalu juhib tähelepanu sellele, et reformi eesmärgiks olev suhteliselt odavama tööjõu ulatuslik toomine Eestisse alandab siinset palgataset ja sellel on negatiivne mõju ka töökohtade arvule.

"Tähelepanu kõrvale juhtimiseks tehti seda [reformi] muudatuste varjus, mis lisandusid seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas ja olid vajalikud Ukraina sõjapõgenike staatuse määratlemiseks," heidab Reinsalu valitsusele ette Ukraina sõjapõgenike ärakasutamist töörände reformi teostamiseks. "Selles räpases mängus kasutas valitsus Ukraina sõda ja sõjapõgenikke justkui elava kilbina, et liberaalne immigratsioonireform parlamendis läbi suruda." 

Reinsalu viitab, et eelnõu ettevalmistamisel puudus plaanitavate muudatuste sisuline mõjuanalüüs, arvestades seda, et Vene sanktsioonide tõttu kaotab töökoha palju töötajaid, lisaks tuleb tööturule nii ehk naa arvestatav hulk Ukraina sõjapõgenikke. Samuti puudub majanduses reaalkasv. Kokkuvõttes tähendab see seda, et "uusi töökohti tervikuna Eestis ei looda ja teatud sektorites hõive määr väheneb". 

"Esitatud reformipakett koos seletavate slaididega näitab, et valitsus käsitleb eesti rahvast ja rahvastikupoliitikat Karl Marxi tähenduses: selles nähakse vaid tööjõuressurssi, millel on hind," sõnab Reinsalu. 

Reinsalu peab oluliseks, et lisaks korrektsele menetlusele tuleks töörände ulatuslik reform lahutada Ukraina sõjapõgenike staatuse ja toimetuleku teemast. "Valitsuskoalitsiooni esindajad on seni püüdnud väita, et need, kes ei toetanud Brežnevi pakikesena koostatud eelnõu, mis sisaldaks ka ukrainlaste ja sõjaga mitte mingit pistmist omavat immigratsioonireformi, justkui ei toeta Ukrainat. See on alatu retoorika, mis tekitab kriisi ajal ühiskonnas vaid pingeid," kritiseerib Reinsalu valitsuse käitumist ja mentaliteeti. 

Toimetas René Allik