Valijamehed ootamas valimiskogus presidendivalimiste esimese vooru hääletuse tulemuste kokkulugemist. Foto: ekraanitõmmis ERR-i ülekandest

Valijameeste survestamine langetama tingimata valikut kandidaadi kasuks, kes on neile vastuvõetamatu, on vale ja põhjendamatu ning lausa absurdne, kui seda tehakse apelleerides riigimehelikkusele ja poliitilisele kultuurile, leiab Varro Vooglaid.

Kuulates koduste toimetuste kõrvalt poole kõrvaga ETV ülekannet presidendivalimistest torkab juba mitmendat korda kõrva, kuidas nii reporterid kui ka kommenteerijad toonitavad, nagu oleks valimiskogu teises voorus tühja sedeli valimiskasti laskmine kas ebariigimehelik või vastuolus poliitilise kultuuriga.

Tekib küsimus, kuidas saab sellist jama ajada. Kas tõesti usub keegi siiralt, et valijamees peaks tingimata valima ühe kahest kandidaadist ka siis, kui mitte kumbki ei ole talle vastuvõetav ning kui ta on veendunud, et nii üks kui ka teine oleks presidendina Eesti riigi ja rahva jaoks halvaks lahenduseks? Kas tõesti peaks riigimehelikkus ja poliitiline kultuursus tähendama, et valijameestel on kohustus igal juhul langetada valik kellegi kasuks, isegi kui see tähendab oma südametunnistust eirates panustamist sellise inimese presidendiks upitamisse, kes teatakse olevat selleks sobimatu?

Pigem oleks valijameestest ebaväärikas, ebariigimehelik ja poliitiliselt kultuuritu, kui nad annaksid oma hääle ükskõik millisele kandidaadile teadmises, et see isik ei ole presidendi ametikoha vääriline.

Valijameeste seesugune survestamine on oma absurdsuses võrreldav olukorraga, kus kohtunikule sisendataks korduvalt ja tungivas toonis, et temast oleks ebaväärikas ja ebariigimehelik mitte kedagi süüdi mõista olukorras, kus on selgelt kaks süüdistatavat, kelle vahel süüdimõistvat otsust langetades valida ja protsess “eduka” lahenduseni viia – isegi, kui kohtunik on veendunud, et kummagi süüdistatava süü pole tõendatud.

Rahvusringhäälingus oma mõttekäike esitades võiks püüda hoida elementaarset loogilise seostatuse standardit. Tõele au andes ütles Jaak Allik selle kohta intervjuud andes kõige tabavamalt, et valijamehi tingimata kellegi poolt hääletama survestav mõttekäik on täiesti põhjendamatu ja lihtsalt jabur.

Kui miski on siin vastuolus riigimehelikkuse ja poliitilise kultuuri ideaalidega, siis just riigimehelikkuse ja poliitilise kultuuri loosungite all valijameeste niisugune mõistusevastane survestamine. Tegelikult oleks valijameestest ebaväärikas, ebariigimehelik ja poliitiliselt kultuuritu, kui nad annaksid oma hääle ükskõik millisele kandidaadile teadmises, et see isik ei ole presidendi ametikoha vääriline.

Reaalne valikusituatsioon eeldab, et kui mõlemad valikud on vastuvõetamatud, siis peab olema õigus ja võimalus valida neist mitte kumbagi. Vastasel juhul on tegu sundsituatsiooniga.
Reaalne valikusituatsioon eeldab, et kui mõlemad valikud on vastuvõetamatud, siis peab olema õigus ja võimalus valida neist mitte kumbagi. Vastasel juhul on tegu sundsituatsiooniga.