SAPTK korraldatud kooseluseaduse läbisurumise vastane meeleavaldus Toompeal 5. oktoobril 2014. Foto: SAPTK

Tänase päeva jooksul selguvad ilmselt need riigikogu liikmed, kes panevad oma nime alla kooseluseaduse rakendusseaduse eelnõu algatamise avaldusele. Seaduse vastuvõtmiseks vajaliku 51 toetushääle kokkusaamine näib siiski ebatõenäoline.

Postimehe andmetel on täies koosseisus algatamise poolt Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning lisaks sotsidele soovib kooseluseaduse rakendusaktidega kindlalt edasi minna Reformierakond, kes arvestab omalt poolt 26–27 saadiku toetusega 30-st.

Isamaa ja Res Publica fraktsiooni juht Priit Sibul on andnud koalitsioonipartneritele teada, et nende poolt ei anna eelnõu algatamiseks toetust ükski saadik. Algatuse vastu on ka Vabaerakond, kus erandiks vaid parteitu Artur Talvik, ning Keskerakond.

Kui kooseluseaduse rakendussätteid ei õnnestu vastu võtta, siis kujuneb välja ebaregulaarne olukord: kooseluseadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2016, ent ilma selleks vajalike muude seadusemuudatusteta, mis omakorda tähendab, et tekib rida õiguslikke vastuolusid ja probleeme. Näiteks ei ole kohtutel õiguslikku alust lahendada kooselulepingutega seonduvaid vaidlusi.

SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid ütles kujunenud olukorda kommenteerides, et nüüd on näha, millise seadusandliku kaose on kooseluseaduse läbisurujad tekitanud, võttes eelmisel sügisel kooseluseaduse põhiosa head õigusloome tava jämedalt rikkudes vastu ilma rakendussäteteta.

“Kui parlamendis tegelikult ei leidu toetust kooseluseaduse vastuvõtmiseks ühes rakendussätetega ehk kui isegi mitte pooled riigikogu liikmed seda projekti ei toeta – ei Riigikogu eelmises koosseisus ega ka praeguses –, siis on ilmselge, et kooseluseadus tuleks tühistada,” väljendas Vooglaid oma seisukohta, kuid nentis, et ilmselt on niisugune lahendus fanaatiliselt meelestatud kooseluseaduse läbisurujatele vastuvõetamatu ning et tõenäoliselt püüavad nad oma tahtmis läbi suruda ükskõik mis hinnaga.

Kooseluseaduse rakendussätete läbisurumisel on tekkinud patiseis paljuski seetõttu, et eelmisel aastal koalitsiooni moodustanud Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaotasid parlamendivalimistel hulga hääli, omades nüüd Riigikogus varasema 57 asemel vaid 45 kohta.

Seetõttu ei saa Reformierakond ja sotsid loota kooseluseaduse rakendussätete läbisurumisel vaid oma jõududele, vaid vajavad oma eesmärgi saavutamiseks ka teiste fraktsioonide liikmete toetust. Kui EKRE ja IRL-i ühtne vastuseis kooseluseaduse läbisurumisele oli varem teada, siis on tähelepanu koondunud peamiselt Keskerakonnale ja Vabaerakonnale.

Varro Vooglaiu sõnul ongi mitmest allikast olnud kuulda, et kooseluseaduse läbisurumise eestvedajad on Keskerakonna ja Vabaerakonna saadikute mõjutamiseks võtnud kasutusele survemeetodid.

“Väidetavalt käib erilise fanaatiku ja äärmiselt ülbe tüübina tuntud Valdo Randpere ühe saadiku juurest teise juurde ja küsib jultunult, mida nad tahavad selle eest saada, kui hääletavad kooseluseaduse rakendussätete läbisurumise poolt,” kirjutas Vooglaid SAPTK toetajatele saadetud e-kirjas ja lisas:

“Samuti kuulsin usaldusväärsest allikast, et sotsid olevat pakkunud keskerakondlastele eriliselt alatut tehingut: teie aidake meil kooseluseaduse läbisurumine lõpule viia, meie aga tuleme vastu teie soovile tõsta laste koolilõuna toetust.”

Vooglaid rõhutab, et tegemist on temale parlamendiliikmete poolt edastatud infoga, millele mul puudub dokumentaalne tõestus. “Ent kui see info vastab tõele, siis on tegu sügavalt kõlvatu ja sisuliselt korruptiivse käitumisega, sest saadikuid püütakse sõna otseses mõttes ära osta,” võtab ta teema kokku.

Enne valimisi avaldas Vabaerakond oma kodulehel partei seisukoha kooseluseaduse küsimuses, kus nimetati nimetatud seaduse läbisurumist ilma rakendussäteteta “enneolematuks seadusandlikuks pettuseks”.

Eelmise aasta oktoobris avalikustatud TNS Emori uuringu tulemuste kohaselt on aga koguni 89% Keskerakonna toetajatest vastu homoseksuaalsete suhete riiklikule tunnustamisele perekonnana.Keskerakonna graafik 1