Vastuseks Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) kaebusele andis riigikohtu esimees Villu Kõve teada, et ei pea vajalikuks algatada distsiplinaarmenetlust oma kolleegi, riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimehe Urmas Volensi suhtes, kes laimas avalikult Objektiivi, justkui oleks tegu väljaandega, mis avaldab Ukraina sõjaga seonduvalt seisukohti vastavalt Vene Föderatsiooni saatkonna tellimusele.
SAPTK pöördus 18. märtsil riigikohtu poole, paludes algatada Volensi suhtes distsiplinaarmenetluse seonduvalt asjaoluga, et 4. märtsil Facebooki tehtud sissekandes laimas Volens avalikult portaali Objektiiv, justkui see avaldaks Ukraina sõjaga seonduvalt seisukohti vastavalt "Pika tänava" tellimustele.
"Riigikohtu liikme poolt sõltumatu väljaande täiesti alusetu avalik seostamine Vene Föderatsiooni suursaatkonnaga ja seeläbi ühiskondlikult tundlikus küsimuses laimu levitamine on ebaväärikas ega ühti kohtuniku ameti suhtes kehtivate eetiliste standarditega," selgitas SAPTK oma kaebuses ja lisas, et "riigikohtuniku seesugune käitumine kahjustab mitte ainult portaali Objektiiv, vaid ka kohtute mainet, seades kahtluse alla kohtunikkonna ausameelsuse, väärikuse ja erapooletuse."
Ühtlasi osutas SAPTK oma kaebuses kohtunike eetikakoodeksile, kus on sätestatud: "Kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet" (p 1); "Eeskätt peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega" (p 6); "Kohtunik on eeskujuks seaduskuulekuses ja õiguskorrast kinnipidamisel" (p 8); "Kohtunik käitub korrektselt ja väljapeetult ning väldib tegevust, mis võib heita varju professioonile ja õigusemõistmisele" (p 31).
Volensi kommentaar võis olla kohatu, aga see polnud vääritu
Vastuseks SAPTK kaebusele teatas riigikohtu esimees oma 21. märtsil saadetud vastuses, et ta ei pea põhjendatuks algatada riigikohtunik Volensi suhtes distsiplinaarmenetlust, kuna väidetavalt pole nimetatud isiku käitumises ilmnenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid vääritu teo näol.
"Ehkki kommentaar võimaldab Teie järeldust, nagu seostanuks UV [Urmas Volens – toim] Objektiivi tegevust Vene saatkonna tegevusega Eestis, oli see esitatud kujundlikult metafoorina ja ilmselgelt iroonilisena, millest lugeja ei pidanud aru saama tõsist etteheidet või süüdistust Objektiivi seotuses Vene saatkonnaga. Pigem võis sealt (koostoimes UV hilisema vabandava kommentaariga) välja lugeda etteheidet, et Objektiivi tegevus võib olla kahjulik Eesti riigile. Avalikkuses olid juba varem korduvalt kõlanud etteheited nii Objektiivi kui ka Teie venemeelsuses," selgitas Kõve.
Kuigi riigikohtu esimees möönab oma vastuses, et "UV kommentaari irooniline toon ja ründav hoiak ei pruukinud olla kohtunikule kohane, ulatudes demokraatliku debati lugupidava iseloomu ja hea maitse piirimaile ning selliselt võis see olla ka mitte kooskõlas eetikakoodeksi punktidega 6 ja 31," ei ole tema hinnangul siiski tegu distsiplinaarsüüdistuse esitamist põhjendava vääritu teoga kohtute seaduse paragrahvi 87 lõike 2 teise lause mõttes.
Kõve sõnul tuleb Volensi kommentaarile hinnangut andes võtta muu hulgas arvesse Varro Vooglaidi ja Objektiivi varasemat negatiivset suhtumist kõnealusesse riigikohtunikku, mille taustaks olevat tema hinnangul pikemaajaline isiklik vaen.
Kõve: Volens on vabandanud ja saanud õppetunni
Lisaks toonitas Kõve laimu levitanud Volensi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest hoidumist põhjendades, et "UV kohtunikustaaž ei ole pikk ja tuleb arvestada tema kogenematust kohtunikuametiga kaasnevate piirangutega harjumisel" ning et "Teie avaldus on andnud talle loodetavasti sellekohase õppetunni ja edaspidi sarnaseid intsidente ei toimu."
Ühtlasi olevat Kõve sõnul oluline seegi, et Volens on oma laimava kommentaari pärast avalikult vabandanud. (Mõned päevad pärast distsiplinaarmenetluse algatamiseks avaldusega riigikohtu poole pöördumist postitas Volens vandeadvokaat Ginteri postituse alla täiendava kommentaari, kus kirjutas, et "Vabandan, kui tundsid end sellest vormist riivatuna".)
"Kui kohtunik on käitunud kohatult või postitanud kommentaari, mis on olnud kahemõtteline, on vabandamine asjakohane. Lisaks on UV kinnitanud, et mõistab kohtunikuna vajadust arvestada täiendavate ametikitsendustega väljendusvabadusele," osutas riigikohtu esimees.
Riigikohtu erapooletus olevat endiselt tagatud
"Mis puutub Teie muresse, et Teie keerulised suhted UV-ga võivad mõjutada Teie või SAPTK- ga seotud võimalike kohtuasjade lahendamist Riigikohtus, siis usun, et UV taandub vajadusel selliste asjade lahendamisest, samuti saate seda ise taotleda. Ta on kinnitanud, et Teie taotluse ja Teiega seotud asjaolud ei mõjuta tema objektiivsust õigusemõistmisel ega peaks kahjustama Riigikohtu ja kohtumõistmise mainet. Riigikohtus mõistetakse õigust kollegiaalselt ja ei ole põhjust arvata, et Teie suhted UV-ga mõjutaks ülejäänud 18 kohtunikku õigusemõistmisel," kirjutas Kõve oma seisukoha lõpetuseks.
Kohtute seaduse kohaselt võib kohtunikule distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse (§ 87 lg 1). Karistada saab kohtunikku distsiplinaarkolleegium (§ 93). Riigikohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on aga seaduse kohaselt riigikohtu esimehel (§ 91 lg 2 p 1).
Riigikogu nimetas varem vandeadvokaadina töötanud Urmas Volensi riigikohtunikuks 23. septembril 2020. Ettepaneku Volensi riigikohtunikuks nimetamiseks tegi riigikohtu esimees Villu Kõve. Mehed on kolleegid mitte ainult riigikohtus, vaid ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kus nad töötavad mõlemad eraõiguse osakonnas poole kohaga kaasprofessoritena.
Riigikohtu esimehe vastus on terviklikul kujul kättesaadav SIIT.
Toimetas Varro Vooglaid