Koroonaaeg näitas, kui habras on tegelikult aastakümneid üles ehitatud ühiskondlik kord, kui haprad on põhiõigused, kui haprad meie vabadused ning kui kergel käel olid inimesed hetkega valmis andma käest aastasadu kätte võideldud vabadusi, enamgi veel, ise seda nõudes, ütles riigikohtu esimees Villu Kõve Paide keskväljakul peetud kõnes.
Tugevas vihmasajus peetud kõnes nentis Kõve, et koroonaaeg on muutnud uskumatult palju, lausa hirmutavalt palju – muutnud arusaamu vabadusest, demokraatiast, teaduse rollist, uskumisest millessegi, tolerantsusest, solidaarsusest.
Samuti näitas koroonaaeg tema sõnul, kui habras on tegelikult rahvusvaheline kogukond, kui näilised on deklareeritud sõprus- ja ühtekuuluvussidemed ning solidaarsus ka siinsamas Euroopas – kui habras on see mugav ja luksuslik lääne tsivilisatsioon ning paljuräägitud rahvaste sõprus ja koosmeel.
Kõve sõnul on hämmastav, kui habras on tegelikult aastakümneid üles ehitatud ühiskondlik kord, kui haprad on põhiõigused, kui haprad meie vabadused. "Uskumatu, kui kergel käel olid inimesed hetkega valmis andma käest aastakümneid ja -sadu kätte võideldud vabadusi, enamgi veel, ise seda nõudes," märkis Eesti esikohtunik, lisades ühtlasi, et tugevalt said pihta nii liikumisvabadus, ettevõtlusvabadus, eneseteostusvabadus kui ka sõnavabadus.
Nagu näha, saab panna inimesed kiiresti ja tõhusalt ise häälekalt nõudma, et neilt vabadused võetaks.
"Eriti kõhedaks teeb see, kuidas ja millises ulatuses see on olnud võimalik suurtes ja vanades demokraatiates. Kas kõik need piirangud olid ka tegelikult vajalikud, mida need aitasid, millised olid ja saavad olema tegelikud mõjud, saab selgeks alles aastaid hiljem. Praegu me vaid usume seda, et tegime õigesti," rääkis Kõve.
Eriti murelikuks teeb riigikohtu esimehe sõnul asjaolu, et kui koroonaajal oli vabadust nii lihtne kiiresti piirata, siis kas ei tule kellelegi mõtet, et vajaduse korral saaks seda ka muul eesmärgil teha, vaja see vaid korralikult "maha müüa".
"Nagu näha, saab panna inimesed kiiresti ja tõhusalt ise häälekalt nõudma, et neilt vabadused võetaks. Mida teeks maailm olukorras, kui meid ähvardaks tõeline surmaepideemia, sõda, suur üleujutus, muu kliimakatastroof, tõeline globaalne näljahäda? Kuidas reageerime siis? Ma ei hakka siinkohal õõvastavaid stsenaariume pakkuma," ütles alates 2002. aastast riigikohtus töötav Kõve tulevikku vaadates.
Ühtlasi avaldas Kõve pilku tulevikku pöörates kartust, et maailma tagasipöördumist normaalsesse ühiskonda, kus maailmas tervikuna pole põhjust pandeemia kontrolli alla saamisest juttu teha, ei pruugi üldse tulla ning et uuest korrast kujuneb seega nö uus normaalsus. "Vabaduse väärtust mõistame, nagu heade asjadega ikka, liiga hilja, kui oleme sellest juba ilma jäänud," nentis ta.
Kas võidab see, kes elus kõige enam hingetõmbeid teeb? Või see, kes on võtnud riske ja kaotanud, kuid kel vähemasti on olnud võimalus midagi saavutada, ta on seda proovinud?
Kõve sõnul on rohkel põhjust muretseda selle pärast, milline ühiskonnakorraldus meile viimase aja suundumusi silmas pidades terendab. Ohtu näeb ta selles, et ohtude ja muu ebatäiuslikkuse väljajuurimise ihalusest kantuna tuuakse ohvriks inimlik ja ühiskondlik vabadus.
„Kas tahame ühiskonda, kus ei tehta kurja, kus kõik mõtlevad ühesuguseid, kellegi teise mugavaid mõtteid ja enda mina sureb selle käigus tasapisi välja? Kas tahame ühiskonda, kus kõik on jälgimise ja järelevalve all, kus avalikus kohas vandesõna tarvitamisele järgneb automaadist trahvikviitungi väljastamine, kus ei tehta midagi ootamatut ega lubamatut? Mina ei taha ja loodan, et ka teie mitte," ütles ta.
Enne 2019. aastal riigikohtu esimeheks saamist pikalt ka Eesti kõrgeima kohtu tsiviilkolleegiumi esimehena töötanud Kõve rõhutas, et ebatäiuslikuks olemise võimalus on inimeseks olemise võlu ja valu ning selle võimaluse võtmine tähendaks ühes või teises vormis diktatuurilise korra kehtestamist.
„Kas tahaksime elu elada oma turvalises mullis, riske võtmata, et midagi ei juhtuks? Inimesena, kellest keegi ei tea, kes kellelegi korda ei lähe, keda keegi ei mäleta? Elada sedasi, et peaasi, et midagi ei juhtuks, mitte tülitada teisi ja hoida teised endast eemal? Kas selline elu on elamist väärt? Kas võidab see, kes elus kõige enam hingetõmbeid teeb? Või see, kes on võtnud riske ja kaotanud, kuid kel vähemasti on olnud võimalus midagi saavutada, ta on seda proovinud?"
Tugev ja terve ühiskond tugineb vabaduse austamisele. See tugineb aga ka ühiskonna põhiväärtuste austamisele.
Lisaks eelnevale peatus riigikohtu esimees oma kõnes olulistel küsimustel vabaduse ja vastutuse tervest suhtest, samuti eriarvamuste naeruvääristamise ja sõnavabaduse mahasurumise ohtlikkusel.
„Sõnavabadus on aastasadadega kätte võidetud suur väärtus. Selle rangeks piiriks peaks olema tõsiseltvõetava üleskutse tegemine riigivõimu kukutamiseks ja ühiskonna või teiste inimeste hävitamiseks. Tugev ja terve ühiskond tugineb vabaduse austamisele. See tugineb aga ka ühiskonna põhiväärtuste austamisele," ütles Kõve ja lisas nimesid nimetamata Päivi Räsäneni kaasusele vihjates, et ainuüksi piibli tsiteerimine ei tohiks viia riikliku tagakiusamiseni.
Samuti hoiatas Kõve pimesi ekspertide uskumise, ignorantsuse ja sellega kaasneva manipuleeritavuse ning ühiskonda kokku siduvate väärtuste hääbumise eest. Ka peatus ta teiste ärakuulamise, leppimise ja andestamise vajalikkusel elujõulise ühiskonna eeldusena.
Kõne kokkuvõttes rõhutas riigikohtu esimees, et vabadus on oluline hüve, mida tuleb hoida ja mida ei tohi kergesti käest anda. "Tehkem oma valikud ise ja mitte uskudes liigselt teisi inimesi. Saagem targaks ja mõelgem rohkem ise. Iseseisev mõtlemine takistab despoote ja diktatuure, takistab vabadust võtmast, tagab riigi hoidmise ja säilimise, tagab ideede edasikandmise. Iga inimene peaks olema võimeline küsima iga asja kohta: "miks?" ja soovima seda küsida nii endalt kui ka teistelt," rõhutas ta.
Riigikohtu esimehe kõne saab terviklikul kujul kuulata YouTube'ist ning selle tekst on kättesaadav ERRi portaalist.
Toimetas Varro Vooglaid