Ei terviseamet, sotsiaalkindlustusamet ega haigekassa ei osanud vastata Objektiivi päringule selle kohta, kui suur protsent hooldekodudes vaktsineeritud inimestest on koroonaviirusesse nakatunud, haiglasse jõudnud või viirushaigusesse surnud. Erinevate ametite selgituse kohaselt pole neil säärase statistika kogumiseks lihtsalt seaduslikku õigust.
Objektiiv saatis terviseametile teabenõude, kus uurisime, kui suur protsent Eesti hooldekodudes 17. septembrile eelnenud kuu jooksul koroonaviirusesse nakatunud, koroonaviiruse tõttu haiglaravi vajanud/vajavatest ja koroonaviirusesse surnud klientidest ja töötajatest on varasemalt ühe või kahe doosiga koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Info analüüsitavuse huvides palusime võimalusel väljastada teave ka selle kohta, kui palju on kõnealustel juhtudel möödunud aega kliendi või töötaja esimese või teise vaktsiinidoosi saamisest.
Terviseameti nakkushaiguste osakonna analüütik Heleene Suija vastas aga, et teabenõuet pole võimalik täita, kuna ameti poolt kogutud vaktsineerimisandmed ei ole täielikud ega anna seega hooldekodudes vaktsineeritutest täielikku ülevaadet. Suija täpsustas, et amet saab enda regulaarselt meedias ilmuvate üldist statistikat koondavate pressiteadete aluseks olevad andmed Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt (TEHIK). Viimasel puuduvad aga andmed hooldekodude klientide kohta – Suija arvas, et säärast infot kogub ehk hoopis sotsiaalkindlustusamet.
"Igaühel on natuke infot," tõdes Suija. Ta märkis, et üheks põhjuseks, miks terviseametil küsitud infole ligipääsuõigust pole, olevat nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) puuduvad rakendusaktid. "Hetkel ei ole meil seaduslikku alust pärida tervise infosüsteemist vaktsineerimise teatise andmeid isikustatud kujul, et ühendada neid meil olemas olevate nakatunud isikute andmetega. Meil on olemas ainult ütluspõhised vaktsineerimisandmed, mis annavad vaktsineerimisest üldise pildi, kuid mitte terviklikku pilti, kui tahta minna detailsemaks (ehk teie päringu puhul siis vaadata vaktsineerimise seisu hooldekodudes)," sõnas ta.
Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht Kaili Uusmaa pidi tõdema, et küsitud infot pole ka neil. Nimelt tegeleb amet küll hooldekodude tegevuslubade väljaandmisega ja mullustel kriitilisematel perioodidel oli tegu nö kontaktasutusega, kes erinevaid hooldekodude probleeme lahendas, kuid vaktsineeritud klientide haiglasse jõudmise kohta nemadki andmeid ei kogu. Objektiivi küsitud andmete osas arvas Uusmaa aga, et neid võiks ehk omada haigekassa.
Viimase kommunikatsioonijuht Evelin Trink aga laiutas käsi – andmeid pole ka neil. Esiteks ei tea haigekassa sedagi, kes hooldekodude kliendid on. "Me vaatame elanike arvu, aga me ei tea, kas on nimeliselt Jüri, Mari või Maša," märkis ta.
Haigekassa suudab tema sõnul küll välja arvutada hooldekodude klientide üldise hõlmatuse vaktsiinidoosidega. Nii kirjutas ka Postimees 17. septembril, et üle Eesti oli hooldekodudes koroonaviirusega nakatunud 432 inimest, kellest viimase kümne päevaga 104. Haigekassa andmetel oli tollase seisuga üldhooldekodude klientidest vaktsineeritud 87 protsenti ja töötajatest 81,2 protsenti.
Täpsema info saamiseks on Trinki sõnul aga vajalik juba mahukas andmeanalüüs. Vaja on raviarvet ja vaktsineerimisteatist, kust näeb, kas tehtud on üks või kaks doosi. Raviarvele ei märgita eraldi seda, kas inimene tuleb haiglasse hooldekodust või kusagilt mujalt. "Meil ei ole hooldekodude klientide andmeid ning lisaks ei saa kasutada meie raviarveid vaktsineerimisstatistika tegemiseks, kuna andmed ei ole täielikud," rääkis ta. Samuti tõstatub Trinki väitel andmekaitse aspekt – kas eraettevõttest hooldekodu üldse peab säärast isikustatud infot välja andma.
Nii selgubki, et tänase seisuga puudub riigil teadaolevalt statistiline ülevaade sellest, kui efektiivselt töötavad vaktsiinid hooldekodude elanike ehk ühe peamise riskigrupi koroonaviirusesse nakatumise, tõsisema haigestumise ja suremise ära hoidmisel.