Hollandi Europarlamendi saadik Robert Roos kritiseerib väljaandes Brussels Report Euroopa Komisjoni rohestamisplaane. Tema sõnul on tegemist plaanimajandusega, mis röövib kolmekümneks aastaks Euroopa inimestelt vaba majanduse ja õiguse oma elu üle ise otsuseid langetada.
Lääne ühiskonna edu aluseks on demokraatia ja vabade turujõududega arvestav majandus. See pole juhus, et need kaks käivad käsikäes, sest keskkonnas, milles inimesed saavad vabalt mõelda ja tegutseda, õitsevad innovatsioon ning areng.
Mainitud edukuse aluseks on veel üks osis ja selleks on soodne ning töökindel energia. Nende kolme komponendi poolt loodud jõukus on taganud, et paranenud on nii elu- kui keskkonnatingimused ja seda eriti Euroopa lääneosas.
Kuid täna ähvardab meile nii kasulikku majandusvabadust tõsine oht. 14. juulil esitles "rohelise kokkuleppe" volinik Frans Timmermans projekti "võimeline 55-ks" (Fit for 55), mis on Euroopa rohelise kursi osa. Tegemist on monumentaalse Euroopa Liidu seadustepakiga, mille eesmärgiks on majanduse "rohestamine".
Võimeline 55-ks seadustepakiga soovitakse täiendada või muuta järgmisi Euroopa Liidu seaduseid:
- Euroopa heitmekaubanduse süsteemi muutmine (EU ETS)
- Maa kasutamise regulatsioonide muutmine, maa kasutusotstarbe muutmine ja metsandus (LULUCF)
- Ühiste püüdluste (effort sharing) regulatsioonide muutmine (ESR)
- Taastuvenergia direktiivi parandus (RED)
- Energiatõhususe direktiivi parandus (EED)
- Alternatiivsete kütuste taristu direktiivi muutmine (AFID)
- Autode ja kaubikute CO2 heitmete standardite regulatsioonide parandus
- Energia maksustamise direktiivi parandus
Samuti leiab sellest mitmete uute seaduste ettepanekud:
- Uus EL metsandusstrateegia
- Süninikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM)
- Kliimategevuse sotsiaalrahastu
- ReFuelEU Aviation – jätkusuutlike lennukikütuste programm
- ReFuelEU Maritime – Euroopa merepiirkonna rohestamise programm
Komisjon väidab, et võimeline 55-ks teeb majanduse kaasaegsemaks, ärgitab innovatsiooni ja teeb Euroopa Liidu majanduse võrreldes teiste majandustega konkurentsivõimelisemaks. Kuid kui poliitikud, ja eriti Euroopa Liidu poliitikud, hakkavad rääkima innovatsioonist ning konkurentsivõimest, peaks see kõigil häirekellad sisse lülitama.
Rohekavade näol on tegemist plaanimajandusega, mis näitab usu kaotust vabasse turumajandusse
Võimeline 55-ks kava mõjutab meie elu kõiki aspekte. Komisjon on jalge alla võtnud riskantse tee, kus see mitte ainult ei ütle, "mida" peab tegema, vaid sedagi, "kuidas" kõik tuleb ära teha. See tähendab, et valitsus istub ettevõtja toolile ja samal ajal õpetatakse inimesi, kuidas ning mida need peavad tarbima. Võimeline 55-ks näeb üheselt ette plaanimajanduse kehtestamise.
Kuid areng toimub ainult siis kui loovatel ettevõtjatel on ruumi muuta oma ideed reaalsuseks. Regulatsioonid peavad käima innovatsiooni järel, mitte vastupidi. See peaks olema juhtpõhimõte. Mida antud seadustepakk selgelt näitab on see, et Komisjon on selgelt kaotanud usu vabasse turumajandusse.
Mida võimeline 55-ks tähendab kliima jaoks?
Komisjon väidab, et ambitsioon vähendada 2030. aastaks heitmeid võrreldes 1990. aastaga 55 protsenti [millest ka algatuse "võimeline 55-ks" nimi] läheb ainult maksma 1,3 triljonit eurot. Paraku näitavad majandusteadlase Bjørn Lomborgi hulga realistlikumad arvutused, et mainitud kliimaalgatuse kulud võivad ulatuda 4–5 triljoni euroni.
Veelgi enam, isegi kui kõik Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgid saavad täidetud, aitab see keskmist Maa temperatuuri vähendada ülitillukese 0.004°C võrra, mida pole pea võimalik mõõta. Samal ajal põhjustab nimetatud kliimakava meeletuid kahjusid keskkonnale, loodusele ja maastikele.
Kliimakavad on hullumeelselt kallid, jätavad meid ilma suurest hulgast vabadustest ja neil pole kliimale pea mitte mingisugust mõju. Kogu meie majandus satub ohtu, kuna nii tootmiskulud kui tarbijahinnad kerkivad märkimisväärselt. Kui "rohemajandus" oleks päriselt uue jõukuse allikas, nagu Komisjon usub, siis sellist seadusandlust ei oleks üldse vaja. Varitseb reaalne oht, et rohestamise varjus väheneb Euroopa Liidu liikmesriikide konkurentsivõime Hiina, Ameerika Ühendriikide ja India sarnaste tõusvate majandustega.
Ainuke lahendus on tuumaenergia
Kas see tähendab, et me ei peaks midagi ette võtma? Ei, kindlasti mitte, me peame jätkama seda, mida me teeme, mis tähendab vastutustundlikke investeeringuid järjest paremasse tulevikku. Poliitikud võivad sõnastada, milline on lõppeesmärk, kuid nad peaksid seda tegema tehnoloogiliselt neutraalsel viisil. Tehnoloogiliste lahenduste leidmine ja rakendamine peaks jääma turu hooleks. Iga investeering peab ennast ise tagasi teenima ja toetustest ei tohi kunagi saada püsivat ärilahendust. See käib nii energiatootmise kui iseseisvate investeeringute kohta.
Välja pakutud lahendused peaksid kaasa tooma parema tuleviku, kuid Komisjon nõuab jätkuvalt, et biomass peab olema suur osa sellest viisist, kuidas jõutakse süsinikuneutraalsuseni. See tähendab, et ahju aetakse terved metsad, mis on kliimakava lõppeesmärkidega selges vastuolus. Puud neelavad CO2-te ja on olulised bioloogilise mitmekesisuse osad. Või puude põletamine paiskab õhku rohkem CO2te ja õhusaastet kui seda teeb näiteks gaas.
Samuti pole tõhusad tuuleturbiinid ega päikesepaneelidega täidetud heinamaad. Sedasi toodetakse energiat looduse, maastiku ja rahvatervise arvelt.
Täna on ainukene võimalus, kuidas saada pikemas perspektiivis lahti fossiilkütustest, investeerida tuumaenergiasse. Tuumaenergia on turvaline, sellel on kõrge energiatihedus, mille tõttu see on tõhus ja säästab nii keskkonda kui maastikke. Samuti pole sellel mitte mingisugust õhusaastet ja vastupidiselt aktivistide väidetule, on tuumajäätmete haldamine üpris hõlbus. Prantsusmaa on olnud selle näiteks aastakümneid.
Komisjon, vaatamata ambitsioonikatele kavadele, pole tänaseni lisanud nimetatud energiatootmislahendust "taksonoomia" kavadesse, mille järele otsustatakse, millised majandustegevused saavad osa jätkusuutlikkust rahastusest ja millised mitte. Mis omakorda tähendab, et tuumaenergia ei konkureeri võrdsetel tingimustel tuule-, päikese- ja biomassienergeetikaga.
Hiljuti avaldasid kaks Euroopa Liidu teadusnõukoda oma seiskohad tuumaenergia suhtes. Üldjoontes nõustuti eelnevate Komisjoni Ühise Uurimiskeskuse (Joint Research Center;JRC) järeldustega, et tuumaenergia on fossiilkütuste kasutamise lõpetamise juures oluline tööriist ja see ei põhjusta keskkonnale tõsist kahju. Mis tähendab, et see vastab taksonoomiasse kaasamiseks vajalikele tingimustele. Tuumaenergiat nähakse lahendusena IPCC (ÜRO Kliimakomitee) stsenaariumites ja NASA väidab, et tuumaenergia on säästnud miljoneid elusid, kuna see ei saasta õhku.
Kokkuvõte
Komisjoni kavas eiratakse kõiki faktoreid, mis on meie Lääne ühiskonna edukaks teinud. Vaba turumajandus vahetatakse plaanimajanduse vastu ja energiatootmine muutub vähem tõhusaks, ning selle tõttu tootjatele ja tarbijatele hulga kallimaks.
Kuid kõige suuremat ohtu kujutab uus kava demokraatiale. Kuna selles paketis on poliitikad lukku pandud, siis pole Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel järgmise kolmekümne aasta jooksul sõnaõigust, kuidas nende ühiskond peaks välja nägema. Kõik on juba Brüsseli Berlaymonti majas ära otsustatud ja kõik see meenutab õõvastavalt kolmkümmend aastat tagasi osta leidnud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu valitsemislaadi.
Toimetas Karol Kallas