Rootsi iduäri toob turule krediitkaardi, mis seob raha kasutaja süsinikukvoodiga. Kui selle eraisiku ühe kuu CO2 kvoot saab täis, siis DO Must kaart raha enam ei anna.
2018. aastal tegevust alustanud Rootsi kliima päästmise [saaste] mõjuandmete iduäri Doconomy on käed löönud Mastercardi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga (UNFCCC). Tänaseks turule toodud mobiilirakendus, mis seob ostetud tooted nende tootmiseks kulunud CO2 kogusega kilogrammides ja tekitab inimeses süütunnet. Rootsis on koos Mastercardiga käibel ka rakendusega seotud füüsline plastikuvaba krediitkaart DO card.
Peatselt toob Doconomy turule kaardi eliiversiooni DO Black, mida reklaamitakse kui "esimene krediitkaart, mis piirab teie ülekulutamist", vahendab LifeSiteNews.
Võttes aluseks ÜRO mõtte, et 2030. aastaks võiks CO2 heitmeid kuidagi poole võrra vähendada, on DO Blackiga "kaasas igakuine CO2 piirang, mis tagab, et me käiksime kaasas ÜRO 2030. aastaks seatud süsiniku vähendamise eesmärkidega," selgitatakse kodulehel.
"Selle asemel, et tuua turule tüüpiline eliitkrediitkaart soodustustega, mis tavaliselt julgustavad rohkem tarbima, käib DO Blackiga kaasas ainus oluline hüve – süsinikupiirang. Piirangu tuumikeesmärgiks on võime mitte ainult mõõta oma tarbimise mõju kliimale, vaid see ka koheselt seisma panna," kirjeldab ettevõtte.
Ettevõtte kodulehel on eelvaade, mis hakkab juhtuma kui inimene jõuab oma süsnikulimiidini: "Tehingut ei saa teostada. Süsinikulimiit on täis." Mis tähendab, et kui inimene ületab oma süsinikdioksiidi limiidi, siis raha selle kaardi pealt enam ei saa.
Doconomy üks asutaja ja tegevjuht Nathalie Green näeb DO "musta" kaarti hädavajadusena: "Me kõik peame omale aru andma olukorra pakilisusest ja kiiresti liikuma hulga vastutustundlikuma tarbimise poole. DO Blackiga pole enam vabandusi. Koostöös UNCFFi ja Mastercardiga, aitab DO inimestel anda oma panus 2030. aastaks seatud süsinikuheitmete vähendamiseks ning seda veelgi pikema perioodi jooksul."
Ettevõtte sõnul teevad nad ÜROga koostööd viies "süsinikdioksiidi vähendamise" või "tasaarveldamise" projektis. Doconomy kontoga käib kaasas "kliimateadlik kogumiskonto" ja krediidi intressidele on lisatud pool protsenti, millest "0,4 läheb meie majandusele ja 0,1 protsenti planeedile kompensatsioonina" CO2 heitmete eest.
Ettevõttena ei piira Doconomy ennast ainult DO krediitkaartidega, vaid tegeleb oma "Ålandi indeksi" baasil tarkvaratööriistade arendamisega, mis peaksid aitama teistel rahateenuste pakkujatel hinnata nii oma teenuste ja konkreetsete toodete "kliimamõju" kui terviklikke inimeste "elustiile".
Marc Morano, kes on ka uudisteportaali Climate Depot asutaja ennustas, et kui täna on DO laadsed kaardid vabatahtlikud, siis peatselt sunniviisilised.
"Sellised CO2 kogust mõõtvad krediitkaardid alustavad "vabatahtlikena", millega ei kaasne mingit sundi. Kuid kui kaua läheb kui sellised CO2 kaardid tehakse suurettevõtete ja valitsuste ühise vandenõuna meile kohustuslikuks? Vaadates kuidas kliimaaktivistid on järele ahvimas Covidi sulgemisi, siis võib kindel olla, et "kliimahädaolukorra" tingimustes muutuvad need kohustuslikuks," tõdes Morano.
Morano juhtis tähelepanu käesoleva aasta augustis teadusajakirjas Nature ilmunud uuringule, milles "kutsutakse üles konkreetse isikuga seotud süsinikupiirangutele, mille käigus jälgitakse inimeste CO2 heitmeid läbi tarkade mõõtmis- ja jälgimisseadmete." Samasugused kaugloetavad elektriarvestid on juba praegu olemas pea kõigis Eesti kodudes.
Maailma majandusfoorum kuulutas käesoleva aasta virtuaalsel Davose kokkusaamisel kliimamuutused "hädaolukorraks, mis vajab otsustavat tegevust", mille hulka kuuluvad "kõikehõlmavad", lühi- ja pikaajalised "Pariisi kokkuleppe eesmärkidega kooskõlas olevad kliimategevused", mis käivad nii era- kui avalike isikute kohta.
Toimetas Karol Kallas