Moslemid palvetamas Rue des Poissonniers tänaval Pariisi kesklinnas. Foto: Scanpix

Rootsi suuruselt kolmanda linna Malmö halduskohus otsustas, et tööandjad peavad moslemitest töötajatel lubama töö ajal sooritada usurituaale.

Moslemitest töötajatel on õigus võtta välja oma palvevaibad, kummarduda Meka poole ja palvetada, vahendab uudisteportaal ReMix.

Malmö kohus tühistas sellise otsusega Lõuna-Rootsi Bromölli linna volikogu määruse, millega keelati eelmisel aastal ära töö ajal töökohal palvetamine. Palvetamise keeld puudutas küll kõiki religioone, kuid tegelikkuses oli suunatud süvausklikest moslemite pihta, kes palvetavad päevas viis korda. Teiste religioonide puhul minnakse rituaale täitma enamasti kas templisse või kirikusse, ehk kohtadesse ja ajal, mis jäävad väljapoole tööd. Otsuse taga olid Rootsi demokraatide ja kristlike demokraatide parteide saadikud.

Möödunud aastal esitas üks Bromölli linna elanik selle otsuse peale kaebuse diskrimineerimise ombudsmanile, kes omakorda saatis asja ülevaatamiseks halduskohtusse. Kohus otsustas, et volikogu otsus, millega keelati ära moslemite palvetamine, on vastuolus Rootsi põhiseadusega ja Euroopa Liidu usuvabaduste aluspõhimõtetega.

Volinike sõnul polnud tegu kõigi palvete lauskeeluga ja nende otsusega anti võimalus läbi rääkida ja teha individuaalseid erandeid. Kohus siiski selliseid vastuväiteid ei arvestanud, sest algses otsuses ei olnud sellist võimalust ette nähtud.

Hetkel pole selge, kas Bromölli volikogu kaebab otsuse edasi, sest linna volikogul pole esimeest, kuna viimane, Eric Brentsson, astus augustis isiklikel põhjustel tagasi.

Head moslemid palvetavad viis korda päevas:

  • Salat al-fajr: koidikul, enne päikesetõusu
  • Salat al-zuhr: keskpäeval, päikese seniidi järel
  • Salat al-'asr: hilisel pärastlõunal
  • Salat al-maghrib: peale päikeseloojangut
  • Salat al-'isha: päikeseloojangu ja -tõusu vahel

Enamus moslemeid saab oma salat-itega hakkama kolme kuni viie minutiga. Palvete eelne rituaalne pesemine võtab teist sama palju aega. 

Rootsi tööseadus näeb ette, et töötaja ei tohi korraga töötada üle viie tunni, ehk tal peab olema vähemalt iga viie tunni järel puhkepaus. Mis tähendab, et tavatööaja keskpäevase salat-i saaks toime panna lõunapausi ajal ja ainukene salat, mis küsimusi võib tekitada, on hilise pärastlõuna oma.

Moslemi õpetlaste sõnul on vahemik, mille jooksul on õige oma palved ära ütelda, iga salat-i puhul mõni tund, kuid kõige paremad palved on need, mis öeldakse ära õigel päeva või öö ajal võimalikult varakult. Palveajad aasta jooksul koos aastaaegadega varieeruvad ja põhjamaad on moslemite jaoks keerulised kohad, kuna ööd võivad olla väga lühikesed ja päevad väga pikad ning vastupidi. Mis tähendab, et näiteks jõulude ajal peab hea moslem 7–8 tunni või veel vähema ajaga ära tegema vähemalt kolm palvekorda.

Kui arvestada, et kõik religioonid on võrdsed ja näiteks krišnaiitide mediteerimine – mis võtab aega pool- kuni kaks tundi, on samuti palvetamine, siis võib sellest kohtuasjast tulla välja päris suur segadus.

Islami usk ja lääneriikide tööseadused ning -nõudmised on põhimõttelises konfliktis ja on põhjustanud aastakümneid konflikte mõlemal pool ookeani.

Toimetas Karol Kallas