Rootsi multikultuurilises linnas Malmös toimub plahvatusi muude riigi piirkondadega võrreldes eriti palju. 2017. aastal toimus linnas 58 plahvatust, eelmisel aastal 45 ja käesoleval aastal on juba toimunud 23 plahvatust. Foto: Scanpix

Rootsi politsei sõnul on lõhkematerjalidega seotud intsidentide ja plahvatuste hulk jaanuarist juulikuuni suurenenud võrreldes 2018. aasta sama ajaga nelikümmend viis protsenti.

Statistika näitab, et 2018. aasta jaanuarist juulini toimus Rootsis 83 plahvatust ja käesoleva aasta samal ajavahemikul oli neid 120, vahendab Breitbart.

Kogu eelmise aasta jooksul toimus rootsi päevalehe Dagens Nyheter andmetel riigis 157 plahvatust, kuid tegelikud numbrid pole täpselt teada. Näiteks Kuritegevuse ennetamise nõukogu BRÅ sõnul toimus Rootsis 2018. aastal 108 üldist plahvatuse tõttu vara hävimise juhtumit. Teiselt poolt Rahvusliku kohtuekspertiisi keskuse (NFC), mis samuti plahvatusi uurib, andmetel toimus mullu riigis 255 plahvatust ja käesoleval aastal on neid olnud 196. NFC statistika näitab plahvatuste arvu püsivat kasvu aastast-aastasse. 2013. aastal toimus 93 plahvatust.

Kuigi täpsed numbrid erinevad, on kõik organisatsioonid siiski ühel meelel, et 2019. on pommiintsidentide ja plahvatuste hulk kasvanud.

Kriminoloog Sven Granathi sõnul on "kahjuks plahvatuste arv kasvanud. Miks see nii on, me täpselt ei tea. Selle põhjuseks võib olla riigis kasvanud relvavägivald. Teatud piirkondades võivad põhjuseks olla kuritegelike jõukude kokkupõrked, kuid täpsete põhjuste määratlemine on väga keeruline."

Granathi sõnul ei saa uurijad olla ka kunagi kindlad, kust pommides kasutatud lõhkematerjalid on täpselt pärit. "Need võivad olla varastatud kuskilt ehitusplatsilt või salakaubana riiki toodud."

Politsei sõnul on pommides kasutatavad lõhkeained viimaste aastate jooksul muutunud. Kui mõned aastad tagasi kasutati peamiselt Balkanimaadest salakaubana sisse toodud granaate, siis täna kasutatakse pommide tegemiseks suuresti ehitustelt varastatud dünamiiti.

Rootsi lõunapiirkonna uurimisosakonna juhi Petra Stenkula sõnul on suurem osa plahvatustest seotud organiseeritud kuritegevusega ja nende põhjuseks võivad olla karmistunud tulirelvaseadused.

"Pommi panemine võib olla lihtsam kui kellegi mõrvamine tulirelvaga," arvab Stenkula.

Rootsi multikultuurilises linnas Malmös toimub plahvatusi muude riigi piirkondadega võrreldes eriti palju. 2017. aastal toimus linnas 58 plahvatust, eelmisel aastal 45 ja käesoleval aastal on juba toimunud 23 plahvatust. 

Toimetas Karol Kallas