Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio 1. novembril eetris olnud uudistesaates Uudis+ tegi ajakirjanik Lauri Varik intervjuu Rootsis elava eestlasest ajakirjaniku Anu Kaupmehega ja teemaks oli rootslaste kõrge vaktsineerituse määr, vaktsineerimise korraldus ning kõrvalnähud.
Kaupmees andis esmalt ülevaate rootslaste Covid-19 vastu vaktsineerimisest. Täielikult on Covid-19 vastu vaktsineeritud 82 protsenti ja ühe doosiga süstitud 88 protsenti riigi täisealisest elanikkonnast.
Samas on rootsi Ravimiametile antud teada rohkem kui 84 000 kõrvalnähust, millest mitu tuhat on äärmiselt rasked, mis on lõppenud kas invaliidistumise või surmaga.
Kaupmees rõhutas, et kõrvalnähtude statistika on Ravimiameti kodulehel avalik, seda ei üritata varjata ja sellest räägitakse valehäbi tundmata igal neljapäeval toimuvatel terviseameti, tsiviilkaitse ja sotsiaalameti ühistel pressikonverentsidel.
Ametnikud soovitavad inimestel tungivalt ennast vaktsineerida, kuid sealjuures suhtutakse vaktsineerimise äärmiselt vabameelselt. Rõhutatakse, et vaktsineerimine on iga inimene isiklik otsus ja mitte kuskil ning mitte keegi ei tee vaktsineerimata rootslaste põhiõigusi piirates neist teise klassi inimesi.
Infot ei jagata käskude ja ähvarduste stiilis, vaid rahulike soovitustena, sealjuures on eraldi soovitused neile, kes on vaktsineeritud, ja neile, kes on vaktsineerimata. Näiteks, kui vaktsineeritud inimene jääb haigeks, siis ta ei pea ennast testima, välja arvatud tervishoiu- ja hooldusasutuste töötajad, aga kui vaktsineerimata inimene jääb haigeks, siis ta peab ennast testima. Väljastpoolt Rootsit reisilt tulles peavad ennast testima ainult vaktsineerimata inimesed.
Riigi ja ühiskonna üldine meelsus on selline, et vaktsineerimata inimesed ei tunne ühiskonnas ennast tõrjutuna.
Need leebed piirangud, mis Rootsis kehtisid, kaotati septembri alguses, kui vaktsineerituse tase Rootsis oli peaaegu sama, mis Eestis praegu. Uuringud näitavad, et Rootsi elanikud käituvad piiranguteta samamoodi, nagu piirangute ajal: hoiavad vahemaad, jälgivad oma tervist ja järgivad hügieeninõudeid.
Rootsis on hetkel täielikult vaktsineeritud 6,92 miljonit inimest. Kõrvalnähte on kokku registreeritud üle 84 000. Vaktsineeritud inimeste protsent, kes on saanud vaktsiini peale kõrvalnähud, on 1,21.
Rootsis on ametlike andmete järele Covid-19 juhtumi üle elanud või elavad selles 1 180 000 inimest. Surmasid, mille üheks kaasnevaks põhjuseks on märgitud Covid-19, on Rootsis 15 043. Covidiga on elust lahkunud 1,27 protsenti nakatunutest. Selle numbri juures tuleb ära märkida ka asjaolu, et Covid-19 on rassistlik ja niidab võõras keskkonnas elavat musta rahvast kordades enam kui valgeid põliselanikke.
Eestis on 4. oktoobri seisuga Covid-19 läbi põdenud ametliku statistika järele ümmarguselt 200 000 inimest. Surmasid, mille üheks põhjuseks on märgitud Covid-19, on 1563. Covid-19 haigestunutest on elust lahkunud 0,78 protsenti.
Eesti ravimi- ja terviseametid ning vastavad ministeeriumid Covid-19 vaktsiinide kõrvalnähtude ja surmade statistikat ei koosta. Kui võtta aluseks Rootsi statistika, siis Covid-19 vaktsiinist mõni kõrvalnäht, sealhulgas väga raske, külge saada on pea kuus korda tõenäolisem kui haigusesse hing heita.
Eesti Covid-19 surmade keskmine vanus on mõni kuu alla 80 aasta ja selliseid surmi, mille põhjuseks märgiti ainult Covid-19, oli 2020. aastal Eestis 201.
Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga on kuskil 78–79 aasta juures.
Toimetas Karol Kallas