Kolumn: miks on kohtulik aktivism kurjast?
Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda "paremaks muutma", siis on tegemist omavoli, demokraatliku võimu usurpeerimise ja demokraatia õõnestamisega.
Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda "paremaks muutma", siis on tegemist omavoli, demokraatliku võimu usurpeerimise ja demokraatia õõnestamisega.
Tartu Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos rääkis Objektiivile antud intervjuus sellest, et Eesti majandusliku iseseisvuse ja arengu eelduseks on ühistegevus.
Soome kodanikud vajavad neutraalset ja asjatundlikku, emotsioonivaba ja poliitilise värvinguta hinnangut olukorrale seoses varjupaigataotlejatega.
Eesti maaelu ja uue maaelupoliitika üle mõtiskleb mitmeosalises kirjutises endine Eesti Vabariigi põllumajandusminister ja majandusteaduste doktor Jaan Leetsar.
Sellest, kuidas eestlased sada aastat tagasi Venemaa pealinnas Peterburis ehk tollase ametliku nimega Petrogradis priiust nõutasid, annab põgusa ülevaate Roland Tõnisson.
Libauudiste levitamine ei ole peavoolumeedia jaoks probleem, eeldusel, et levitatavad valed on toimetusele ideoloogiliselt ja poliitiliselt meelepärased, kirjutab Varro Vooglaid, vaadeldes lähemalt üht väikest, aga kõnekat juhtumit seoses ajalehega Postimees.
Ka keskajal oli naisel võimalik olla nii valitseja, kirjanik kui õpetlane.
Mis on liigvarajaste ja juhuslike seksuaalsuhete ohud?
Revolutsioon kulutab ja sööb meie sisemust, ta teeb meid vähem inimeseks, madaldab, lõhub, banaliseerib ja tömbistab vaimu.
On nördimapanev, et president Kersti Kaljulaid on asunud kaitsma kohtunikke, kes on päevselgelt ületanud oma volitusi, rikkunud võimude lahususe printsiipi ja moraalses mõttes sülitanud näkku tervele ühiskonnale, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri ja lisab: need kohtunikud pannakse selle eest vastutama.