Seekordses Objektiivi saates "Fookuses" arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi kristlaste kohustuse üle kaitsta ühiskonnas elementaarseid tõdesid ja õigeid põhimõtteid. Kristlased ei tohi omaks võtta Prantsuse revolutsioonist pärit antikristlikku sekularismi, mille eesmärgiks on kristliku mõtte ja ühiskonna alusväärtuste kaitsel seisvate jõudude vaigistamine.

Kui kristlaskond ei seisa oma tõekspidamiste eest ja loodab, et Jumal ise või keegi teine tuleb seda nende eest tegema, siis ei maksa imestada, kui kristlikud väärtused tõrjutakse ühiskonnast välja ja marginaliseeritakse, toonitavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid.

Saates keskenduti kristlaste kohustusele kaitsta inimliku ühiskonna aluseks olevaid väärtusi ning selle kohustusega kaasnevale vastutusele. Ühtlasi toonitati, et Eesti Vabariigi põhiseaduses ei ole sätestatud range ilmalikkuse ideaali, mistõttu on väär arvamus, nagu ei tohiks Eestis ühiskondliku elu korraldamisel lähtuda religioossetest kaalutlustest ja argumentidest.

Kõnelust alustati sekularismi kui ideoloogia vaatlemisega. Viimasel ajal on kristlaste suud ühiskondlikus diskussioonis sulgeda valeliku väitega, nagu oleks Eesti Vabariik rangelt ilmalik riik. Seda, nagu oleks Eesti "rangelt ilmalik riik", on teiste hulgas väitnud huljuti president Kersti Kaljulaid. See väide on aga Vooglaiu hinnangul otseselt väär.

"Eesti Vabariigi ideelised alused on määratletud põhiseadusega, mis ütleb paragrahvis 40, et igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, et kuulumine kirikutesse ja usuühendustesse on vaba ning et riigikirikut ei ole. Aga see on ka kõik, mis põhiseaduses selles küsimuses on öeldud," tõdeb Vooglaid ning toonitab, et põhiseaduses pole sätestatud Prantsuse revolutsioonist lähtuvat ja lääne ühiskonnas süstemaatiliselt juurutatud range ilmalikkuse ehk sekularismi ideaali.

Markus Järvi hinnangul loob sekularism olukorra, kus kristlastelt eeldatatakse skisofreenilist suhtumist nii enda usku kui ka ühiskondlikku protsessi.

"See seisukoht on otseselt väär nii metafüüsilises kui ka antropoloogilises plaanis, kuna inimene on alati üks tervik oma uskumuste, tõekspidamiste ja veendumustega ning sellisena osaleb ta ühiskondlikus protsessis kodanikuna," toonitab Järvi ning tõdeb, et nägemus mille kohaselt peaks sekularism olema lihtsalt neutraalne ja mõistuslik kuulub valeväidete hulka.

"Sekularism sellisena, nagu see oma hambaid on näidanud Prantsuse revolutsiooni ajal ja sellele järgnevatel sajanditel, pole midagi muud kui antikristlik ideoloogia, mis üritab kristliku mõtte ja sellele rajanevad printsiibid ühiskonnast välja juurida. On kahju, kui paljud kristlased ise on aastasadade jooksul edendatud sekularistlikud printsiibid omaks võtnud ning kannavad neid kas otseselt või kaudselt," arvab Järvi.

Saates tehti juttu veel kristlaste spetsiifilisest vastutusest ja kohustusest seista elementaarsete tõdede kaitsel ning tõe rääkimise ja inimväärikuse seostest.

Lisaks eelnevale toonitati, et kristlikud väärtused ja tõekspidamised ei kujuta endast mingit esoteerilist umbluud, vaid toetuvad tervemõistuslikule arusaamisele loomuseadusest ja seda peegeldavale antropoloogilisele reaalsusele. Samuti rõhutatakse saates, et kristlaskond ei tohiks kristlike väärtuste ühiskonnast väljatõrjumise pärast süüdistada kõiki teisi, vaid ennekõike peaks vaatama peeglisse ja tunnistama oma enda tegematajätmisi.

Niinimetatud ninnu-nännu kristlusega ei tõrjutud tagasi sajandeid väldanud moslemite pealetungi – seda tehti karmi, range, tõsise ning eneseohverduseks valmis kristliku vaimsuse pinnalt, millel ei ole täna laialt levinud sentimentalismiga mitte mingit kokkupuutepunkti, rõhutasid Järvi ja Vooglaid, lisades, et kristlaste ühiskondlikust rollist peaks mõtlema mitte õiguste ja vabadust, vaid kohustuste ja vastutuse mõistete kaudu.

Head kuulamist ja kaasamõtlemist!

Intervjuu Varro Vooglaidiga: oma veendumuste eest seismine nõuab kristlastelt ohvreid