Vastates küsimusele, millist Eestit me tahaksime, selgitas muusik ja pärimuskultuuri hoidja Taivo Niitvägi, et kõige lihtsamalt öelduna sooviks ta ilusat Eestit, mis sillutab teed ka targale ja heale Eestile.
Kuivõrd globalistlikus võimusüsteemis on perifeerse väikeriigi valitsus nii või teisiti pigem kohalik omavalitsus kui iseseisva riigi juhtimise instrument, on USA kui globaalse imperiaalse suurjõu presidendivalimised meie riigi edasiste suundumuste seisukohast märksa suurema tähtsusega kui kohalike vasallide omavahelised nägelemised-nagistamised ja võimupiruka ümberjagamised, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Läänemaailma raputab eliidiviha või eliidiraev, mis rabab piksena establishment'i ühes riigis teise järel.
Rääkides sellest, millist Eestit me tahame, on väga oluline teha vahet õigusriigi ja õiglusriigi põhimõtetel ning seada neist esmaseks ideaaliks just õiglusriiklus, mis seob kehtiva õiguse kõrgemate moraalsete põhimõtetega, selgitab oma kommentaaris Varro Vooglaid.
Enam kui sajakolmekümne aastane pank, mida kunagi töö ja usinusega rajati, on hävitatud.
Haritud olek on Eesti riigi kujunemise, püsimise ja arengu asendamatu eeldus, leiab emeriitprofessor Ülo Vooglaid, vastates küsimusele, millist Eestit ta tahaks.
[podcast_episode episode="47269" content="player,content"]
Pole õige, et USA presidendivalimistel tuleb teha valik kahe halva vahel.
Vene kirjanik ja teisitimõtleja Vladimir Bukovski, kes elab nüüd Suurbritannias, külastas Bulgaaria kirjastajate kutsel nende maad.
Kõige suurem murekoht või probleem on üleüldine globaliseerumine ja vaimne ühtlustumine.
