Olgu järgneva kirjutise need osad, mis kirjeldavad juba olnud tänavuse augustikuu päevi ja öid, ootamatuks eksamiks lugejaile: kas ja kui palju kirjeldatust ise, kasvõi kogemata, on tähele pandud. Augustitaevasse vaatab astronoom Alar Puss.
Seda aeda on vaja arukalt ja hoolivalt kujundada.
Mõttekoja Eurointelligence’i juht Wolfgang Münchau tõdeb UnHerdis, et Euroopa ei pruugi Ukraina rahu jaoks valmis olla.
Eestis on tuugenite pooldajad kaotanud igasuguse austuse teaduse vastu ja on mindud täiesti nahaalseks, kirjutab füüsikadoktorant Kalju Tamme Objektiivile.
Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Kaja Kallas nõuab, et Ukraina rahukõnelustel ei tehtaks Venemaale mingisuguseidki järelandmisi.
Eestit valitseb klikk, mis on võimule saanud mittekontrollitavate e-valimiste abil. See klikk on kuulutanud laialdase vastuseisu oma poliitikale sisuliselt riigireetmiseks. Selline käsitus demokraatlikust riigist ja ühiskonnast on sügavalt haige ning nõuab kõrgeima riigivõimu kandja kiiret sekkumist, enne kui on hilja, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.
Rahvusvahelise äriõiguse jurist James Tidmarsh kirjutab Spectatoris, kuidas Ameerika Ühendriikide ja Venemaa vahel sõlmitud Arktika kokkulepe võib ärata ellu kahe riigi energiakoostöö ning seda “seninägematus mõõtmes”.
Spectatori Ukrainlannast ajakirjanik Svitlana Morenets kirjeldab Ukraina presidendi hüljatuse tunnet ja tema seisukohti vastu Donald Trumpi 15. augusti kohtumist Valdimir Putinga.
Kunstmõistused on kaasaja maailma lisanud ohtralt mängulisust, tõenäoliselt on tegemist mingit laadi revolutsiooniga, aga kui maailma hõlvamiseks soovitatakse ÜRO moodi lahendusi, siis ilmselgelt pole neist – veel – põhjust hullemat karta.
Mõttekoja Brownstone Institute’i poliitökonoomia ja avaliku halduse teaduri Toby Rogersi hinnagul muudeti läänemaailma valitsused 2020. aasta märtsi keskel, Covidi ettekäändel, mõne päevaga fašistlikuks.
