Foto: Hippopx.com

Saksamaa Nürtingeni maakohus otsustas, et Neckartailfingeni linnavalitsusel on õigus tõsta 76- aastane vanahärra ja tema 73-aastane kaaslane nende 25 aastat koduks olnud linnale kuuluvast korterist välja ning majutada sinna sisserändajad.

Stuttgarti linna lähistel asuvas Neckartailfingeni väikelinnas asuv kuuetoaline korter on olnud vanapaari kodu veerand sajanditt, vahendab ReMix.

Nürtingeni piirkonnakohus nõustus linnavalitsuse otsusega ja kohustas vanapaari vabastama korteri septembri lõpuks, kuna kohalikul kogukonnal on seda vaja sisserändajate majutamiseks.

76-aastane mees, kes elas eelmisel aastal üle südamerabanduse ja tema 73-aastane kaaslane peavad korteri, mida nad on 25 aastat linnalt üürinud, maha jätma, kuna kohtu hinnangul on sisserändajate majutamine palju olulisem kui kõik muud raskused.

Proua sõnul on väljakolimise nõue nende mõlema tervisele mõjunud väga halvasti.

Asenduseks pakub kohalik omavalitsus neile kahetoalist korterit, kuid selle asukoht on selline, mis on liikumiseks tugiraame kasutavale vanapaarile raskesti ligipääsetav.

Vanapaari sõnul tunnevad nad ennast hüljatuna.

“Me ei tea, mis juhtub järgmisena ja kuu lõpuni jääb aega järjest vähemaks ja vähemaks,” rääkis ajakirjanikule eakas meesterahvas. Kolimise päev oli määratud 30. septembrile.

Kui Neckartailfingeni linnavalitsus saatis 2018. aasta oktoobris üürilepingu lõpetamise teate, püüdsid pensionärid teha kõik, et neile jääks armsaks saanud kodu alles. 

Mõni kuu tagasi kohtusse pöördudes osutas vanapaar oma tervisemuredele ja palusid välja tõstmise otsus tühistada. 

Kuigi alama astme kohtu kohtunik tunnistas vanapaari “keerulist olukorda”, siis tema hinnangul ei kaalu see üles korteri omaniku (linnavalitsuse) õigustatud ootuseid.

Pensionärid kaebasid otsuse edasi, kuid Stuttgarti ringkonnakohtu kolm kohtunikku nende palvet asi üle vaadata arutlusele ei võtnud. Nende sõnul on linnavalitsusel “õiguslik alus” nad välja tõsta, sest “seda korterit on vaja seadustes ette nähtud kohustuste ja ülesannete täitmiseks”.

“Linnavalitsus on üheselt tõestanud, et neil on seda koretrit vaja sisserändajate majutamiseks,” seisis lisaks ringkonnakohtu põhjenduses.

Vanapaari sõnul “polnud neil mingit võimalust” ja kinnitasid, et nad peavad otsust ebaõiglaseks.

Korteris, kuhu vanapaar saadeti, pole köögis mööblit ja kraanikaussi. Lisaks soovib linnavalitsus vanapaarilt kahe kuu üüri ulatuses deposiiti, kuigi senise korteri puhul seda ei nõutud.

Samuti peab vanapaar midagi ette võtma oma mööbliga, mis senisest elamisest palju väiksemasse korterisse enam ära ei mahu, sest linnapea Gerhard Gertitschke sõnul on see nende mure.

Linnavalitsus on lubanud vanapaari kolimisega aidata, kuid liikumisraskuste koha pealt leiab Gertitschke, et “te võite sõita oma autoga. Lisaks on tänapäeval olemas väga häid elektrimootoriga tugiraame ja elektrisõidukeid, mida tohib tänavatel kasutada”.

Seda, kui palju asüülitaotlejaid korterisse kolib, pole hetkel teada. Meeri sõnul otsustatakse asi ära siis kui endised üürnikud on välja kolinud.

Eestis toetavad mitmed parteid munitsipaalkorterite ehitamist ja korduvalt on näiteks toodud Skandinaavia riike, kus riigi- ja munitsipaalelamispinnad moodustavad elamufondist võrreldes Eestiga märksa suurema osa.

Toimetas Karol Kallas