Saksa ühe suurima võrguettevõtte Westenergie juht hoiatab, et ilma kivisöeenergia kasutamise pikendamiseta jääb Saksamaa energianälga, mis tähendab tulevikus aastas ligi sadat elektrikatkestust pikkusega kuni 21 tundi.
Saksa energiamajanduses süveneb kahtlus, kas kivisöeenergiast loobumine aastaks 2030 on tehniliselt võimalik ilma, et selle all kannataks elektrivarustuskindlus.
Saksa ühe suurima võrguettevõtte Westenergia juht Katherina Reiche ütles Die Welti vahendusel, et viimase 30 aasta ilmastikuandmeid ja kuue aasta perspektiivis hinnatud energiatootmisvõimsusi arvestades võib alates 2030. aasta jaanuarist leida aset massiivseid elektrivarustuskindluse lünki ja sellega seotud elektrikatkestusi. Tuulevaiksematel perioodidel võivad elektrikatkestused kesta kuni 21 tundi.
Sellises tööstusriigis nagu Saksamaa ei ole taolised elektrikatkestused mõeldavad. „Võimalik, et me peame söeenergiast väljumisega ootama," märkis Reiche, kelle juhitav ettevõte varustab Lääne-Saksamaal ligi 8 miljonit elanikku elektri, gaasi, vee ja internetiga.
Vastavalt praegusele plaanile peaks kivisöest toodetav energia saama lõpu aastal 2038. Praegune valitsuskoalitsioon avaldab survet, et kivisöest energia tootmine lõppeks juba aastal 2030.
Veebruaris nõudsid mitmed Ida-Saksamaa liidumaade ministrid söeenergia lõpetamise edasilükkamist. Vastava avaldusega on esinenud nii Brandenburgi liidumaa peaminister Dietmar Woidke kui ka Saksimaa peaminister.
Reiche, kes on endine parlamendisaadik, hoiatas ka selle eest, et rahvale ei tohiks ülepingutatud kliimapaanikaga hirme tekitada. „Poliitika ei tohi luua muljet, et maailm läheb kindlal kuupäeval hukka." Ta leiab, et valitsus ei tohiks kasutada paanikaretoorikat.
Söeenergia lõpetamise edasilükkajate argument on ka teist aastat kestev Ukraina sõda, mis senise Saksa energiakontseptsiooni ära lammutas. Söeenergia peaks küll asendama gaasist saadav energia, kuid täies mahus LNG-ga senist Vene gaasi kompenseerida ei saa.
Ühtlasi osutab konsultatsioonifirma Cornwall Insights, et lisaks on gaasienergia riikliku finantseerimise mänguruum senisest palju ahtam. Ilma riigi toetuseta piisavat gaasitaristut ja -tarnet ei taga.
Reiche sõnas KfW-panga analüüsile toetudes, et Saksa energiapööre nõuab tohutuid rahasummasid. Hinnanguliselt on kuni aastani 2050 energiapöörde hind vähemalt viis miljardit eurot. Sellele lisandub nii elektriautode taristu loomine kui ka majade viimine soojuspumpade küttele, samuti tehnilised muudatused tööstuses.
Energiapöördest johtuvale suuremale elektritarbimisele ei pea vastu ka jaotusvõrk, mille läbilaskemahu tõstmine nõuab väga suuri kulutusi. Ainuüksi põhivõrgu arendamine läheks Reiche sõnul maksma 16 miljardit eurot, mille maksavad kokkuvõttes kinni lõpptarbijad kas siis arvel kajastuva lisatasu või valitsuse tõstetava maksu näol.
Lisaks nõuab energiapööre salvestusvõimsuste loomist, mis nõuab samuti miljardiinvesteeringuid. Salvestusvõimsust peaks olema minimaalselt 91 GW, kusjuures salvestusakude tootmiseks on vaja väga suurt kogust maavarasid.
Toimetas René Allik