Koroonaviiruse piirangute vastane protest Berliinis pühapäeval. Foto: Scanpix

Pühapäeval Berliinis toimunud koroonaviiruse piirangute vastastel meeleavaldustel kogunes hulk protestijaid Saksamaa parlamendi Reichstagi treppidele. Politsei arreteeris 300 inimest, poliitikud süüdistasid juhtunus paremäärmuslasi. Üldiselt kulgesid ligi 40 000 inimese osalusel toimunud meeleavaldused aga rahumeelselt.

Tänavademonstratsioonides osales ligi 38 000 inimest. Märuliks läks aga parlamendihoone ees, kus grupp meeleavaldajaid tungis hoone välisukseni. Seal läks neil teravaks sõneluseks hoonet valvanud märulipolitseinikega. "Tagasi! Tagasi!" karjuti meeleavaldajatele.

"Tahan oma lastele vabadust!" hüüdis üks protestija vastu. Kohale saabunud suurem märulipolitseinike üksus surus rahva pisargaasi ja kumminuiadega parlamendihoone treppidelt minema.

Berliini meeleavaldus oli algselt keelatud, kuid lõpuks lubas kohus sel toimuda, vahendas BBC. Berliini politsei teatel loopis väiksem grupp meeleavaldajaid korrakaitsjaid kivide ja pudelitega. Ligi 30 000 inimest kogunes aga rahumeelsele kõnekoosolekule.

Märuliks läks ka kohaliku Vene saatkonna juures, kus väidetavalt sai vigastada seitse politseinikku.

Piirangute vastased meeleavaldused leidsid aset ka Londonis, Pariisis, Viinis ja Zürichis.

Meeleavaldajad on kirju seltskond

Protestijad leiavad, et koroonaviiruse piirangud rikuvad nende põhiõigusi ja vabadusi, mis on Saksamaa põhiseadusesse kirjutatud. Kuigi nende hulgas on kõige erinevamate motiividega inimesi, asusid võimud oodatult kogu liikumist paremäärmuslasteks sildistama. Stefani-nimeline protestija sõnas aga, et tal pole paremäärmuslusega mingit pistmist. "Olen siin, et meie põhivabadusi kaitsta," sõnas mees. Paljud meeleavaldajad olid kohale tulnud terve perega.

Protestijate seas on rohkelt ka vaktsiiniskeptikuid. Üritusel pidas suurele rahvamassile kõne vaktsiinide kriitik Robert F. Kennedy Jr., USA president John F. Kennedy onupoeg. Kennedy tõmbas paralleele oma onu poolt 1963. aastal Berliinis peetud kuulsa totalitarismi vastase kõnega.

"Täna on Berllin taas totalitarismi vastase võitlus eesrindel," sõnas Kennedy, hoiatades kodanike massilise järelevalve ja 5G-mobiilivõrkude eest.

Meeleavaldajate seas on ootamatult populaarseks muutunud ka USAst alguse saanud Q-Anon liikumine. Q-Anon toetab president Donald Trumpi ja usub, et viimane on pidamas varjatud võitlust süvariigiga. Liikumise muudab vastuoluliseks nende usk, et USA eliidi hulgas on rohkelt pedofiile, kes tegelevad laste ärakasutamisega.

Meeleavaldustes osales ka Reichsbürgeri (Reichi kodanikud) liikmeid. Neid iseloomustab seisukoht, et praegune Saksamaa on illegitiimne "administratiivne konstrukt", mis on endiselt Teise Maailmasõja liitlasvägede kontrolli all. Liikumine väidab, et Saksamaa endised piirid ja Weimari põhiseadus on endiselt jõus. Liikumisel on sarnaseid jooni nn "suveräänsete kodanike" liikumisega – nad on näitaks välja andnud omaenda ID-dokumente ja on keeldunud maksmast makse ja Saksa kohtusüsteemile allumast.

Reichsbürgeri liikmetega on aset leidnud ka tulistamisjuhtumeid, kui võimud on üritanud neid majast välja tõsta või relvi konfiskeerida. Võimud süüdistavad liikumist seotuses neonatsismi ja antisemitismiga.

Karmid piirangud jätkuvad

Saksamaa on olnud koroonaviiruse leviku tõkestamisel edukas. Riigis on väga vähe surnud ka riskigrupis üle 70-aastaseid.

Neljapäeval teatasid kantsler Angela Merkel ning 16 liidumaad, et maskide kandmise reegli rikkumise eest kehtestatakse minimaalselt 50-eurone trahv. Samuti pikendati suurte avalike ürituste keeldu järgmise aastani. Merkeli sõnul muutub viirus talvel taas suuremaks probleemiks.

Saksamaal on kokku registreeritud 242 000 koroonaviirusesse haigestumist, surnud on 9297 inimest. Haigestumiste arv on viimasel ajal pisut kasvanud.

Toimetas Jaanus Vogelberg