Saksamaa Bundestagi president on esinenud väljakutsega muuta radikaalselt ümber Saksamaa valimisseadus, mis kohustaks riigi parteisid esitama üksnes valimisnimekirju, milles 50% kandidaatidest on naised.
Initsiatiivi taga on Saksamaa valitsev Sotsiaaldemokraatide partei (SPD). Juhul, kui valimisseaduse reformi seaduseelnõu ettepandud kujul läbi läheks, tähendaks see, et Saksamaa opositsiooniparteid Alternatiiv Saksamaale (AFD) ning Kristlike-Demokraatide Ühendus (CDU) diskvalifitseeritaks valimistel praeguste valimisnimekirjade alusel. AFD partei poolt esitatud kandidaatidest on 72 mehed ning 11 naised, samas kui CDU vastav suhe on 141 ja 46.
Valimisseaduse reform tähendaks järjekordset lööki parempoolsetele parteidele, kelle kandidaatide seas on ajalooliselt olnud alati rohkem mehi kui naisi, mis on vastavuses ka parempoolsete parteide valijaskonna eelistustega.
Hiljuti reformitud Saksa valimisseadus piirab juba praegu olulisel määral suurte kartelliparteide väliste esindajate Bundestagi pääsemist, annulleerides varemalt kehtinud põhimõtte, mille kohaselt Saksa parlamenti pääsesid ka need parteid, mille häältesaak jäi alla 5% koguhäältest, juhul kui parteil õnnestus saata parlamenti vähemalt kolm otsemandaadiga rahvasaadikut. Sedasi lõigati jalad väikestelt regionaalsetelt parteidelt nagu establishmendi-vastane Kristlike Sotsialistide Unioon, millel on suur toetus Baierimaal, kuid mitte ülejäänud Saksamaa Liitvabariigis.
Muuhulgas edendavad Saksa vasakpoolsed, eesotsas SPD ridadesse kuuluva Bundestagi presidendi Bärbel Bas'iga, jõuliselt ideed langetada hääleõiguse miinimumvanust 18-lt aastalt 16 aastani. Bas'i sooviks on vähendada ka Liiduvabariigi parlamendi valimiste läbiviimise arvu igalt 4-lt aastalt 5 aastani.
Senini on sotside ponnistused kvootide alusel Saksa valimisseadust "virgunumaks" teha ebaõnnestunud AFD partei edukate kohtuasjade tõttu, mis saavutasid SPD algatuse ebakonstitutsiooniliseks kuulutamise nii Brandenburgi kui Tüüringi kohtute poolt.
Toimetas Adrian Bachmann