Bundestagi AfD saadikurühma juht Alice Weidel valimiskoosolekul 24.01.2021. Foto: Scanpix

Kuna Saksamaal toimuvad 26. septembril föderaal- ja mitmete liidumaade valimised, on riigi vasakvalitsus algatanud konkureeriva rahvusliku ning parema maailmavaatega konkurendi Alternatiiv Saksamaale vastu julgeolekuteenistuste lausrünnaku.

Riigi suurima opositsioonipartei Alternatiiv Saksamaale (AfD) vastu on saadetud mitmed julgeolekuagentuurid. Alates märtsi algusest on partei liikmeid jälginud Föderaalne Põhiseaduse Kaitsmise Kontor (BfV) ja Saksamaa Föderaalne Siseluureteenistus (BND) ning seda ettekäändel, et opositsiooniparteid kahtlustatakse “ekstremismis”. Sellise käiguga on kuulutatud ametlikult lubatuks suurima peavoluparteide konkurendi järele karistamatult nuhkimine, vahendab uudisteportaal ReMix. 

Saksamaa ajakirjandus kirjutab, et BfV on kuulutanud Alternatiiv Saksamaale kahtlustavaks paremäärmusluses ja ohuks riigi demokraatlikule korrale, mis lubab sisejulgeolekuteenistusel kasutada partei liikmete e-kirjade ja telefonikõnede jälgimiseks nõndanimetatud “V-mehed” nimelisi salaagente.

Ajal kui Saksamaa julgeolekuteenistused sekkuvad otseselt riigi demokraatlikku protsessi, on Euroopa Liidu ametnikud vaiki, kuid samal ajal kiusatakse Unagrit ja Poolat “õigusriigi põhimõtetega” ning EL-i komissarid on näiteks Ungarit avalikult kutsunud “haigeks demokraatiaks”. Ei Ungari ega Poola pole saatnud opositsiooniparteide vastu julgeolekuteenistusi ega käivitanud nende liikmete lausjälgimist.

AfD on sellise riigi poolse käitumise kaevanud kohtusse ja protsess kestab. BfV on ka seda tunnistanud ja tuues kohtuprotsessi ettekäändeks, miks nad rahvuslaste vastast tegevust ei kommenteeri.

AfD Bundestagi saadikurühma juhi Alice Weideli sõnul on BfV käitumine Alternatiiv Saksamaale suhtes puhtalt poliitiline, mis on eriliselt tähelepanuväärne, kuna tulemas on föderaal- ja liidumaade valimised.

“Ma olen kindel, et AfD selline määratlus [paremäärmuslased] ei leia Föderaalse Konstitutsioonikohtu poolt kinnitust,” lisas Weidel.

Möödunud nädala lõpus teatas Saksamaa suurim politseinike ametiühing GdP (Gewerkschaft der Polizei), et AfD ja GdP üheaegne liikmelisus omavahel ei sobi.

Põhjendustes toob GdP välja, et AfD on “põhimõtteliselt rassistlik, rahvuslik, ebainimlik, demokraatia ja ametiühingute vastane partei”. Mitmeleheküljelise ametiühingu dokumendi autorid kirjutavad lisaks, et AfD poliitikud on “osaliselt süüdi vihkamises, mässu õhutamises ja vägivallas”. 

AfD on sellised süüdistused tagasi lükanud ja mõistnud oma liikmete ametiühingust väljaheitmise hukka.

“Kui GdP langetab vastu kahte liidumaa valimist sellise otsuse, siis on ilmselge, et see käitub Roheliste ja SPD, kahe partei, mis regulaarselt tallavad politseinike huvisid jalge alla, käepikendusena,” rääkis AfD Bundestagi saadik ja endine politsei ülemkomissar Martin Hess.

Toimetas Karol Kallas