Berliini Charité haigla poolt läbiviidavas uuringus koroonavaktsiini kõrvalmõjude esinemise kohta on selgunud, et neid on ligi 40 korda rohkem, kui on ametlik statistika, vahendab Mitteldeutsche Rundfunk.
Uuring on kestnud pea aasta ja sellesse on kaasatud ligi 40 000 inimest, kes on saanud erinevaid koroonavastaseid vaktsiine.
Tulemused näitavad, et 1000-st vaktsineeritust kaheksal on rasked kõrvalmõjud. "See arv ei ole üllatav," sõnas uuringu juht professor dr. Harald Matthes, kes on lisaks tööle Berliini Charité haiglas tegev ka mitmetes arstide erialaliitude juhatustes ja uurib juba üle aasta süstemaatiliselt ravimite mõju. "See vastab sellele, mida me teame ka teistest riikidest nagu Rootsi, Iisrael või Kanada. Pealegi on ka vaktsiinide tootjad oma uuringutes sarnaseid väärtusi esitanud," nentis Matthes. Tavapäraste vaktsiinide puhul on raskete kõrvalmõjude määr oluliselt väiksem.
Raskete kõrvalmõjude alla loetakse uuringus sümptomid, mis kestavad nädalaid või kuid ja nõuavad meditsiinilist ravi. Enamlevinud kõrvalmõjudeks on lihase- ja liigesvalud, südamelihase põletik, immuunsüsteemi ülereageerimine, neuroloogilised häired ja närvisüsteemi talituse probleemid. "Enamik, sh rasked, kõrvalmõjud kestavad kolm kuni kuus kuud ja nendest 80 protsenti kaovad ise. Kuid kahjuks on ka juhtumeid, kus kõrvalmõjud kestavad oluliselt kauem," kommenteeris Matthes.
Saksamaal on seni süstitud 179 miljonit doosi.
"Ligi poole miljoni koroonavaktsiini raske kõrvalmõju juures on arstidel aeg tegutsema hakata," rõhutab professor ja lisab, et "me peame töötama välja teraapiad, korraldama arutelusid ja diskuteerima selle üle ka avalikult, ilma et meist tehtaks seetõttu vaktsiinivastased."
Matthes osutab uuringus ilmnenud tõigale, et raskete kõrvalmõjudega inimestel on sageli keeruline saada meditsiiniabi, ühtlasi puudub paljudel arstidel oskus kõrvalmõjusid vaktsiiniga seostada või ei julge nad üleskeeratud poliitilises häälestatuses diagnoosi anda. Lisaks jäetakse paljud juhud fikseerimata. Nii on ametlikud andmed 0,2 juhtu tuhande vaktsineeritu kohta, mis on märkimisväärselt väiksem arv, kui uuring näitab.
Nii Charité kui ka teised haiglad töötavad välja ravimeetodeid vaktsiini kõrvalmõjudega inimeste aitamiseks. "Tihti on probleemiks liiga suur autoantikehade määr vereplasmas," selgitas Matthes. "Seetõttu on oluline selgitada välja, milliseid ja kui palju autoantikehasid täpselt veres on."
Kui see on välja selgitatud, eemaldatakse need kas medikamentoosse immuunsuse allasurumise või spetsiaalse verepesu abil. "Me tahame vähendada veres valesti kujunenud autoantikehasid ehk siis neid, mis on välja töötatud Sars-CoV-2 vastu," täpsustas professor Harald Matthes.
Toimetas René Allik