Olgu järgneva kirjutise need osad, mis kirjeldavad juba olnud tänavuse augustikuu päevi ja öid, ootamatuks eksamiks lugejaile: kas ja kui palju kirjeldatust ise, kasvõi kogemata, on tähele pandud. Augustitaevasse vaatab astronoom Alar Puss.
Mõttekoja Eurointelligence’i juht Wolfgang Münchau tõdeb UnHerdis, et Euroopa ei pruugi Ukraina rahu jaoks valmis olla.
Saksamaa Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraadist saadik Bernd Lange on mures, kuna kaubandusläbirääkimiste käigus Ameerika Ühendriikidega võib Euroopa Liit olla sunnitud taastama liiduvabariikde kodanike ühe olulisema inimõiguse.
2009. aastani tegutsenud meediamaja Hollinger Internationali omanik Conrad Black kirjutab New York Sunis, kuidas Washingtoni progressistlik nomenklatuur ja selle poliitiline ajakirjandus hakkavad alles nüüd mõistma, millisel määral nad alahindasid oma vaenlast.
Kaasaja üks olulisemaid mõtlejaid Roger Scruton selgitas 2014. aastal Guardianis, kuidas progressistlike utoopiliste ideede kuulutamine on lihtsam kui konservatiivse ehk inimliku ja loomuliku ühiskonna säilitamine.
Hiina Rahvavabariik on alates 2017. aasta lõpust koostanud riigi 700 miljoni meeskodaniku geenikaarti ja alates Covidist puudutab kommunistide geeniüritus tervet maailma. Geeniandmebaasi loomise eesmärgiks on biotehnoloogiline ülimus, seire ja sotsiaalne kontroll.
Libertaarne majandusteadlane Ludwig von Mises selgitab 1957. aastal avaldatud teose “Teooria ja ajalugu” seitsmendas peatükis ettenägelikult nii progressistliku ühispartei tekkimise eelduseid kui selle demokraatiavaenulikust.
Homoseksuaalide “partnerlusi” (nagu ka abielusid) registreeritaks vasakpoolsete eelnõu kohaselt perekonnaseisuametites ning samasoolises partnerlussuhtes olevad isikud saaksid esitada ühiselt maksudeklaratsioone ning osaleda isegi ühiselt partnerite poolt adopteeritud laste kasvatamises, kirjutab Ordo Iurise president Jerzy Kwaśniewski.
Kuidas saab juuli olla kõige soojem kuu aastas, kui Päike on Maast just siis kõige kaugemal? Südasuvist taevalaotust vaatleb astronoom Alar Puss.
Kodanike kaitsmise sildi all rajatakse, laiendatakse ja süvendatakse järk-järgult jälgimisühiskonna süsteeme, mis ei kaitse kodanikke kurjategijate eest, vaid mille taustaks on kõigi kodanike kohtlemine potentsiaalsete kurjategijatena ja seetõttu arusaam, et kõik kodanikud tuleb allutada aina ulatuslikumale kontrollile, kirjutab riigikogu liige Varro Vooglaid.
