Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on Euroopa pikka aega õõnestanud iseenda usladusväärsust ja rikkunud kokkuleppeid, millega aidati kaasa tänase Ukraina kriisi tekkimisele.
Euroopa Liidu ja mitmete liiduvabariikide esindajate läbivaks jutupunktiks seoses Ukraina sõja ja võimaliku rahulepinguga on väide, et Venemaa tegelikult rahu ei soovi. Samuti nõuavad samad inimesed, et ilma "Euroopata" – täpsemalt Euroopa Liidu, selle liiduvabariikide ja Briti korporatistliku ühispatrei nomenklatuurita – ei tohi Ameerika Ühendriigid Venemaaga Ukraina rahu teemal kõnelusi pidada.
Telekanal Rossija näitas 30. novembril saates "Moskva. Kreml. Putin" ajakirjaniku Pavel Zubini intervjuud välisminister Lavroviga. Ajakirjanik uuris Lavrovilt, kas Euroopal on õigust nõuda kohta rahuläbirääkimiste laua taga?
Välisminister vastas:
"Me lähtume eeldusest … – mis minu hinnangul peaks olema kõigile selge –, et Euroopa on juba ise ennast neilt kõnelustelt eemaldanud."
Lavrovi sõnul minetas Euroopa "rahuläbirääkimiste protsessis osalemise šansid" tükk aega tagasi ja osutaks tõestuseks, et see on alates kriisi algusest lahendustele kaikaid kodaratesse loopinud.
2014. aasta Maidani mässuga korraldati välisministri sõnul riigipööre ja kukutati võimult demokraatlikult valitud president.
"Euroopa rikkus esialgseid kokkuleppeid juba 2014. aasta veebruaris kui see võttis omale Viktor Janukovitši ja opositsiooni vahel sõlmitud formaalse lepingu garanteerija rolli. See [Euroopa] ei teinud midagi kui opositsioon võttis järgmisel hommikul peale lepingu allkirjastamist üle kõik valitsusasutused."
Lavrov osutas samuti Saksamaa endise kantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa endise presidendi Francois Hollande'i sõnadele, kes kinnitavad, et "mitte kellelgi ei olnud kavas Minski kokkuleppeid täita". Minski lepingute eesmärgiks oli Donbassi vastasseisu lahendamine.
Ta jätkas:
"Kõige viimane juhtum [miks Euroopa iseennast Ukraina rahukõnelustelt eemaldas] leidis aset 2022. aasta aprillis, kui toonase Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnson nõudmisel, seda Euroopa vaikival nõusolekul, kui mitte isegi vaikival heakskiidul, aeti Istanbuli rahukõnelused kraavi."
Ameerika Ühendriikide sõjaministri Pete Hegsethi sõnul on olukord Ukraina rindel juba pikka aega niisugune, et Ukraina saatuse võib paremuse poole pöörata ainult ime.
Peamise põhjusena, miks Ukrainas pole tänaseks rahu tehtud, nähakse kommentaatorite poolt just Euroopa vastuseisu, kes on ennast Ukraina sõja küsimustes ja Venemaa vaenamises niivõrd "nurka värvinud", et rahu tähendaks nende poliitilisele tulevikule katastroofi.
Kõigele lisaks on Ukraina võimusüsteem korrumpeerunud ja riigile sõja ajal lääneriikide poolt eraldatud abist võib mõningatel hinnangutel kolmandik olla läinud "vasakule".
Toimetas Karol Kallas