Reede õhtul Sindi seltsimajas toimunud konservatiivide klubiõhtul kõneldi Euroopa Liidu olematust lõunapiirist, Eesti omavalitsuste haldusjaotuse muutmisest ja muust. Vestlusringi oli kutsutud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison, kes rääkis meelsasti kolmekümne poliitikahuvilisega väga erinevatel teemadel.
Äsja Lesbose saarel ja Ateena lähistel põgenikelaagreid külastanud Madison ennustab Kreekale peatset migratsioonikatastroofi. Tõelist abi vajavaid süürlasi tuleb toetada Jordaanias, mitte sõlmida Euroopale kahjulikke lepinguid Türgiga, keda ei huvita põgenike saatus, vaid kes taotleb omakasu eurorahade ja viisavabaduse saamiseks. Ta osundas ajaloolisele tõsiasjale, et Türgi kasutab võimalust igipõlise vaenlase Kreeka survestamiseks.
"Pole kahtlustki, et ollakse hästi teadlikud inimkaubitsejate sahkerdamisest Türgis. Kui Frontexi meeskonnast helistatakse Türgi rannakaitsele vastaskaldalt merele saadetavatest alustest, siis sageli ei võetagi telefoni hargilt. Aga põgenike või illegaalide merele hulpima pääsemise järel asutakse hädakarjeid saatma, et kreeklased päästaksid merehädalised oma territoriaalveest. Kahe riigi vahel vabavesi puudub. Piiri ületamise järel tõmmatakse kummipaat lõhki ja uppuvalt aluselt tuleb ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt hädalised päästa," rääkis Madison.
Ennustatakse, et märtsis saabub Kreekasse umbes sada tuhat illegaali või põgenikku. Seni on alates selle kuu algusest tulnud kõigil päevadel ligemale 3000 inimest, kelle päritolumaa võib olla koguni Nepal, Pakistan, Bangladesh, saabutakse Afganistanist, Iraagist, Iraanist. Kasutatakse võltsitud passe ja kinnitatakse, et ollakse süürlased, aga tõelisi süürlasi pole palju.
Eleonase laagris elab rohkem kui 700 ja Lesbose saare telkides 1400 tulnukat. Kolmveerand asukatest on vanuses paarkümmend kuni kolmkümmend eluaastat. "Peatutakse üksnes mõne päeva, kõige rohkem mõne nädala. Aga kui piirid sulguvad, liikumine peatub ja uued hulgad peale pressivad? Samas on antud valitsuste poolt võimalus tasustada inimkaubitsejaid, hoolimata inimeludest ja nende saatusest. Inimlikult on mul neist inimestest väga kahju," selgitas Madison.
Kuid Eestis on rahval oma mured, ka Sindi linnas. Kogu riigi üks eakamaid, kui mitte kõige vanem Sindi linnavolikogu liige Aleksander Kask soovis riigikogu noorimalt liikmelt selget vastust, milline on EKRE seisukoht valdade sunniviisilise liitmise osas. Seda küsimust kordas ta veel korduvalt, et asi selge oleks. Madisoni kinnitusel nende erakond ja fraktsioon ei toeta sunniviisilist liitmist.
"Liituja võib saada küll hüvitist, aga selle raha eest saab paremal juhul kilomeetri teed korda ja hiljem jääb liidetud piirkond ääremaana oma probleemidega ikkagi üksinda. Räägitakse tugevamate keskuste loomisest, mis tähendab äärealade võimaluste vähendamist," arutles Madison. Parim lahendus inimeste vähenemisele oleks tema arvates hoogsam laste tegemine.
Madison tunnustas Andrus Ansipit, kes tuli toime valitsuse juhtimisega, mida praegune peaminister ei suuda. Paljude asjade paranemise võimalust näeb ta pärast valitsuse vahetumist. See võivat juhtuda varem, kui arvame.
Mõttevahetust tekitas piirilepingu ratifitseerimise mõttelagedus. Madison ei pea selles küsimuses otsustajaid rumalateks, pigem väga tarkadeks. Aga just sellepärast ei mõista ta nende tegevuse tegelikke motiive. Näiteks on lausa naeruväärne loota Narva veehoidla küsimuse lahenemist pärast piirilepingu ratifitseerimist. Venelane toimib endiselt oma jõupositsioonilt temale kõige sobivamal viisil.
Küsimusele võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu osas leidis Madison, et absoluutset võrdsust ei saagi kõiges kunagi olla. Tegelikult on Eestis praegugi kõik võrdsed õigused tagatud. "Riigiasutustes saavad naised ja mehed ühesugust palka. Ei ole nii, et meesvälisminister saaks paremat tasu kui naisvälisminister. Erasektoris on asi küll teine, aga see on töövõtja ja tööandja vaheline kokkulepe ja kui naine lepib mehest väiksema tasuga, siis on see tema otsus."
Kaugelt üle kahe tunni kestnud kohtumisel esitati palju küsimusi ja räägiti väga rahumeelselt, kultuurselt ja ilma väliselt nähtava ärrituseta, lugupidavas suhtumises üksteisesse. Pärnus on kuum teema Vana turg ja sellestki kõneldi Sindis murelikult.
EKRE Pärnu piirkonna juht Helle Kullerkupp ütles, et esmaspäeval saadetakse avalik kiri ka Pärnumaalt valitud riigikogu liikmetele. Kullerkupp mõistab, et turu üle otsustab küll omanik, aga antud juhul on tegemist väga suure avaliku huviga, millega peaks arvestama nii omanik kui kohalik omavalitsus. Selle avaliku huvi selgitamisele ja lahenduse leidmisele soovib EKRE koostöös EVEA-ga nõu leida.
Pildigalerii (fotod: Urmas Saard)
