Opositsiooniliste Põlissoomlaste hinnangul pole viimase minuti otsus lükata Soome kohalikud valimised edasi aprillist juunisse läbinisti demokraatlik, samas kui riigi tervise ja heaolu amet (THL) möönis, et sammu ajendiks olnud hinnang koroonaviirusega nakatumisele tuleval kuul oli lihtsalt mõtteharjutus, mis sai liiga palju tähelepanu, vahendab Postimees.
Otsusest teatanud Soome justiitsminister Anna-Maja Henriksson (Soome Rootsi Rahvapartei) rõhutas, et tehniliselt oleks saanud valimised läbi viia ka 18. aprillil, kuid THL hoiatas neid üha tõsisemaks muutuva viiruseolukorra eest. Kohalike valimiste edasilükkamist 13. juunile toetasid lõpuks kõik Soome parlamendiparteid peale Põlissoomlaste, kuigi algselt oli erimeelsused üsna suured. Samal ajal toonitas THLi terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen, et nende arvutus, mille kohaselt võib aprillis Soomes olla üle 10 000 koroonaviirusega nakatunu päevas, oli tehtud ilma piirangumeetmete mõju arvestamata.
Põlissoomlaste parlamendisaadik Sanna Antikainen esitas valitsusele ametliku arupärimise, et otsuse tagamaid selgitataks. "Kohalike valimiste aeg ei saanud kellelegi üllatusena tulla. Vastupidi – oktoobris teatas justiitsministeerium, et valmistub THLiga koos viima valimisi läbi ohutult ka epideemia tingimustes. Ka näiteks USAs ei lükatud valimisi hoolimata viirusest edasi, kuigi seal oli olukord hullem. Inimestele tuleb anda ausaid vastuseid, miks nüüd ootamatult kurssi muudeti," nõudis Antikainen erakonna veebileheküljel avaldatud arupärimises.
Antikaineni sõnul tegid erakonnad otsuseid lähtudes THLi arvutustest. "Kas neid informeeriti sellest, et arvutustes on puudujääke?" küsis ta. Antikaineni hinnangul muutub Soome demokraatia karikatuuriks, kui valimiste edasilükkamise tegelikuks põhjuseks oli valitsusparteide soov saada lisaaega toetuse kasvatamiseks ja kandidaatide nimekirja täiendamiseks. "Kas õigusriikluse põhimõte visati prügikasti, et valitsus saaks oma dominantset positsiooni hoida?" küsis saadik.
Toimetas Jaanus Vogelberg