Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer ajas progressistlikel aktivistidel kopsu üle maksa kui teatas, et prantsuse keelt ei tohi sooneutraalsete sõnadega ei manipuleerida ega hävitada. "Kaasava" uuskeele on hukka mõistnud ka Prantsuse Akadeemia.
Samas Blanqueri sõnul toetab ta ametinimetuste naissoostamist, vahendab uudisteportaal ReMix.
Prantsusmaa astus otsustavalt vastu progressiusklike püüdlustele kehtestada avalikus koolihariduses normina sooneutraalsete sõnade kasutamine.
Aktivistide, kes soovivad Prantsuse keele norme muuta, sõnul ei jäta nad järele ja progressiusklike käes olev üks maailma suurimaid õpetajate ametiühinguid SUD kutsus õpetajaid üles haridusministri korraldust eirama.
Haridusministri määrus, mis saadeti koolidesse, seisab eriti vastu täpipunktide (tüpograafiline glüüf "kuul") kasutamisele sõnade keskel (dirigeants/dirigeant•es; "juhid", millel on maskuliinne toon/viitab, et juht võib olla nii mees kui naine), millega tähistatakse sooneutraalseid termineid.
Näiteks sõna "ami" (sõber) mitmuse meessoost vorm on "amis" ja naissoost vorm "amies", kuid viimast saab kasutada ainult siis kui kirjeldatavas grupis pole mitte ühtegi naist. Progressiusulistele aktivistidele selline keelejäänuk ei meeldi ja nende arust peaks sõna "sõbrad" kirjutama sooneutraalselt "ami•e•s" (või ami.e.s; ami-e-s)
Samuti pingutavad aktivistid selle nimel, et mõne sõna lõppu lisada neid naissoostav "e", mis nende sõnul aitaks kaasa suuremale "kaasamisele". Sellise kaasamise näiteks oleks valitavate ametiisikute kohta käiv sõna "élus", millest saaks "élu•e•s".
Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks on prantsuse keele kaitsmine, kaks liiget on samuti vastu punktide/kuulide kasutamisele sõnade keskel. "Punktide kasutamine [sõnade keskel] on prantsuse keele praktilise kasutuse ja sellest arusaamise jaoks kahjulik," leiavad keeleeksperdid.
Haridusministeeriumi alghariduse riigisekretär Nathalie Elimas osutas sõnade progressisusuliste soovide järele kirjutamisega kaasnevale probleemile: "See murrab sõnad kaheks. Kui prantsuse keele sõnade kirjutamist kaasamise nimel sellisel viisil laiendatakse, siis inglise keel, mis nagunii on maailmas valitseval positsioonil, saaks prantsuse keele ees veelgi suurema edumaa."
Haridusminister Blanqueri sõnul on "punktid sõnade keskel meie keeles kommunikatsioonibarjääriks, nagu näiteks düsleksia puudega õpilastele".
"Meie keel on kõige tähtsam Prantsusmaa varandus, ainus, mis meid ühendab ja teeb meist maailmavõimu," jätkas minister, osutades sealjuures 2017. aastal toonase peaministri Édouard Philippe'i poolt antud korraldusele, millega keelati kaasavate sõnade kasutamine valitsusasutustes.
Toimetas Karol Kallas