Heategija George Soros esines 31. jaanuaril mõttekoja Hoover Institute'i Hiina teemalisel kõnekoosolekul, millel leidis, et Pekingis algavad taliolümpiamängud on samasugune propagandaetendus kui 1936. aasta Hitleri Saksamaal korraldatud olümpia ja riiki ootab ees tõsine rahvastiku- ning majanduskriis.
Hoover Institute'i kõnekoosolek kandis nime "Hiina taliolümpiamängude eel: maailma demokraatiate ees on rasked valikud" ( China on the Eve of the Winter Olympics: Hard Choices for the World's Democracies). Sorose kõne on avaldatud nii video kui teksti vormis tema kodulehel.
Heategija alustas oma ettekannet:
2022. aasta on maailma ajaloos kriitilise tähtsusega. Mõne päeva pärast algavad Hiinas, mis on maailma kõige võimsam autoritaarne riik, taliolümpiamängud ja nagu 1936. aasta Saksamaa, tahab Hiina seda näitemängu kasutada ära oma rangelt kontrollitud riigisüsteemi propaganda huvides.
Meie ees on, või seisavad peatselt, tähtsad otsused, mis määravad ära suuna, kuhu maailm liigub. Saksamaa valimised juba toimusid. Prantsusmaa valimised toimuvad 2022. aasta aprillis. Sellel samal kuul – kuigi väljavaated selleks on pea olematud – on ungarlastel võimalus tõugata võimult autoritaarne valitseja. Koos Putini otsusega, kas Ukrainat rünnata, määravad viidatud arengud ära Euroopa saatuse.
Oktoobris otsustab Hiina 20. parteikongress, kas Xi Jinping määratakse Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri ametisse kolmandaks ametiajaks. Novembris toimuvad Ameerika Ühendriikides võtmetähtsusega vahevalimised.
Peale Ungari ja USA vahevalimiste ning Hiina parteikongressi ähvardavad Sorose sõnul maailma veel kliimamuutused. Samas geopoliitikat mõjutab siiski kõige rohkem üha ägenev konflikt kahe süsteemi – avatud ja suletud ühiskondade, mis on "diametraalselt üksteise vastu", vahel.
Heategija jätkab selgitustega, kuidas tema on avatud ühiskondade ja inimeste vabaduste poolt ning kuidas suletud ühiskondades, milleks ta peab vähemalt Hiinat ja Ungarit, "teenivad inimesed valitsejaid".
Tema sõnul on mõlemal süsteemil oma tugevused ja nõrkused. Sorose moodi avatud ühiskondades päästetakse valla inimeste loovad ja uuenduslikud energiad, suletud ühiskondades koondatakse võim ühe partei poolt juhitud riigi kätte. Need mõlemad on tugevused.
Avatud Ühiskondade Sihtasutuse mahitatud vabaühenduste üle maailma sirutunud võrgustiku, mis on olnud mitmete "värviliste revolutsioonide" taga, looja sõnul sõltuvad mõlema "süsteemi" nõrkused kohalikest ja piirkondlikest tingimustest. Ta leiab, et Euroopa Liit peaks toetama Leedut riiki tabanud vastuseisus Hiina Rahvavabariigiga Taiwani küsimuses, kuid pole kindel, kas EL seda ikka teeb.
Soros kiidab Joe Bidenit, et see on nii Putini kui Xi suhtes ajanud enam-vähem õiget poliitikat ja on lubanud kaitsta Ukrainat (sanktsioonidega) ja Taiwanit (koos liitlastega sõjaliselt). Ta osutab samas, et Hiina on relvastusse panustanud tohutult vahendeid ja katsetas hiljuti ülehelikiirusega rakette – mida USA-l veel ei ole. Sorose sõnul on hoolimata sellest, et vastastikuse totaalse hävitamise doktriin on ikka veel jõus, on sõda USA ja tema vaenlaste vahel muutunud viimasel ajal hulga tõenäolisemaks.
Heategija on viimasel ajal arutlenud endamisi, et kui ta alustas 1980. aastatel "poliitilise heategevusega", siis polnud Ameerika Ühendriikide ülimuslikkuse suhtes kellelgi küsimusi. "Täna see nii enam ei ole. Mis juhtus?" küsib Soros.
Heategija peab USA hääbumise põhjuseks kunstteadvust, sotsiaalmeediat ja tehnoloogilisi platvorme, millest kaks viimast – ehk neid arendavad ettevõtted – on endale allutanud kogu maailmamajanduse. Konkreetselt nimetab ta Facebooki, Google'it, Apple'it ja Amazoni. Sarnased tehnoloogiahiiud on olemas ka Hiinas, kuid neid Läänes nii palju ei teata.
Sellistel tehnoloogilistel arengutel on Sorose sõnul kaugeleulatuvad poliitilised tagajärjed. Hiina on teinud oma tehnoloogiaettevõtetest riiklikud supertähed, Ameerika Ühendriigid pole seda teed läinud, kuna peljatakse üksikisikute vabaduste piiramist.
"Teoorias on kunstteadvus moraalselt ja eetiliselt neutraalne; seda saab kasutada nii heaks kui halvaks. Praktikas on selle mõju siiski asümmeetriline," leiab heategija.
Eriti hea on heategija sõnul kunstteadvus inimeste kontrollimise vahendite loomiseks, mis aitavad rõhuvaid režiime ja on ohuks avatud ühiskondadele. Ta juhib tähelepanu "huvitavale" asjaolule, et koroonaviirus aitas rõhuvatel režiimidel tugevdada oma võimu seadustades isiklike andmete kasutamise avalikkuse kontrollimise eesmärgil.
Soros jätkab Hiina ja selle juhi Xi analüüsimisega, vaadates tagasi Hiina Kommunistliku Partei ajaloole. Ta arvab, et Xi usub päriselt kommunismi, tema iidoliteks on Vladimir Lenin ja Mao Zedong ning tema "Hiina unistus" tähendab totaalselt kontrolli kõigi ja kõige üle.
Heategija sõnul on Hiinat ees ootamas majanduskriis, mille keskmes on kinnisvaraturg. Kinnisvaraturg on olnud alates Xi võimule saamisest 2013. aastal Hiina suurim majanduskasvu mootor.
Siiski pole Hiina kinnisvarabuumi mudel jätkusuutlik. Inimesed, kes ostavad kortereid, peavad hakkama nende eest maksma enne, kui neid hakatakse ehitama. Kogu süsteem on üles ehitatud krediidile. Kohalike omavalitsuste suurim tuluallikas on maa müümine, mille hind on meeletult kasvanud.
Kuid ühel hetkel tõusevad kinnisvara hinnad tavaliste inimeste jaoks kättesaamatutesse kõrgustesse. See juhtus juba 2021. aasta keskel, kus buumi maht oli 30 protsenti Hiina majandusest ja sõi ära pea kogu saadaoleva krediidi.
Ta juhib tähelepanu, et kinnisvarahiiu Evergrande'i saatus on jätkuvalt õhukesel jääl ja 2022. aasta teises kvartalis selgub, mis kinnisvarakriisist saab. Täna pole Sorose hinnangul olukord kuigi lootustandev.
Samuti on Hiina heategija hinnangul silmitsi tõsise demograafilise probleemiga. Ta väidab, et Hiina rahvaarv võib olla ametlikest numbritest – mis on 1,4 miljardit – 130 miljoni inimese võrra väiksem. See võimendab kinnisvarakriisi, põhjustab tööjõupuudust, koormab finantssüsteemi ja aeglustab majandust.
Soros leiab, et Xil on suuri muresid ka koroonaviiruse vaktsiinidega. Hiina vaktsiinid loodi Wuhani tüve vastu, kuid maailm on tänaseks hädas uute tüvedega.
Probleemne on ka Xi "null Covidit" lähenemine, mis tekitab majandusele suuri probleeme. Omikron võib tähendada Xi Jinpingi karjääri lõppu. Hiinlased on vaktsineeritud Wuhani tüve vastu ja kas olümpiamängude ajal või kohe peale seda puhkev massiline haigestumine näitab Hiina rahvale, et sellest pole kasu.
Juba täna ei suuda Hiina Omikroni kontrollida ja see näitab, et Xi on eksinud.
Soros lõpetab oma pöördumise avaldades lootust, et Xi asendatakse kellegi rahumeelsemaga, millega saab kõrvaldatud kõige suurem avatud ühiskondi ähvardav oht. Tema sõnul peaksid kõik avatud ühiskonnad andma endast parima, et Hiina liiguks "soovitud suunas".
Toimetas Karol Kallas