Jay Bhattacharya. Foto: kuvatõmmis

Stanfordi ülikooli meditsiiniprofessor Jay Bhattacharya lausus intervjuus ajakirjale Newsweek, et COVID-19 ühiskondade "lukku panemise" meetmed on olnud kõige hukatuslikum tervisepoliitiline otsus viimase 100 aasta vältel.

Meditsiiniprofessor hoiatas, et ühiskonna lukku panemised mõjuvad disproportsionaalselt rängalt kõige vaeseatele inimestele ning laiendavad veelgi ühiskonnas haigutavat lõhet klasside vahel. Ühtlasi leidis professor, et piirkonnad, mis viljelesid ühiskonna lukku panemise kõige drastilisemaid meetmeid, ei ole suutnud seeläbi viiruse levikut paremini tõkestada.

"Ma jään oma hinnangu juurde, et ühiskonna lukku panemised on olnud kõige hullemaks rahvatervislikuks otsuseks viimase 100 aasta jooksul. Katastroofilised tagajärjed, mida meetmed põhjustavad nii inimeste füüsilisele kui vaimsele tervisele, hakkavad ilmnema pikaajaliselt ning neid saavad kogema peaaegu kõik planeedi vaesed enam kui inimpõlve vältel," sõnas professor.

Bhattacharya sõnul pole ühiskonna lukkupanemise meetmed kusagil, kus neid rakendatud on, suutnud pidurdada viiruse levikut. Ühendriikides on need parimal juhul suutnud pisut kaitsta "mitte hädavajalikku" tööd tegeva klassi COVIDi eest, samas kui (füüsiliselt) tööl käiv klass on olnud viirusele sama vastuvõtlik nagu alati, leidis ta.

Professori hinnangul peaksid meetmed olema suunatud ühiskonna kõige haavatavamatele liikmetele, selmet sundida kogu elanikkond tervikuna koduaresti.

Bhattacharya on üks Great Barringtoni deklaratsiooni kaasautoritest. Deklaratsioon on allkirjastatud üle 13 000 meditsiinitöötaja ja teadlase poolt üle maailma ning selle sisu on kokku võetud teesis, mille kohaselt kutsub ühiskondade lukku panemine endaga kaasa katastroofilised tagajärjed rahva tervisele nii lühikeses kui pikas perspektiivis Deklaratsioon sedastab, et ühiskondade lukku panemine tähendab halvenenud südame-veresoonkonna haigusi, vähemat vähktõbede alast ennetustööd ning elanikkonna allakäivat vaimset tervist, mis kõik koosmõjus põhjustavad kasvanud suremust pikkade aastate jooksul.

Jaanuaris Stanfordi ülikoolis avaldatud teaduslik uurimus demonstreeris, kuidas kohustuslikud ühiskonna sulgemised ei ole vabatahtlike "sotsiaalse distantseerumise" meetmetega võrrelduna aidanud viiruse levikut efektiivsemalt tõkestada.