Ametlik kliimateadus väidab, et alates 1850. aastast on maa kliima soojenenud 0,89°C. 18 riigi 37 teadlast selgitasid välja, et 40 protsenti sellest numbrist on tingitud linnade soojasaartel tehtud temperatuuri mõõtmistest.
ÜRO mahitusel tegutsev Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) väidab, et linnade soojus moodustab vähem kui kümme protsenti mõõdetud üleilmsest soojenemisest. Teadlased tuvastasid oma teadusajakirjas Climate avaldatud uuringus, et linnade mõõtmistulemuste osa on "kliimasoojenemisest" 40 protsendi juures, vahendab Daily Sceptic.
Teadlased tuvastasid, et kui vaadata maapiirkondade ja linnade mõõtmistulemusi koos, siis sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,89°C. Kui vaadata ainult maapiirkondade mõõtmistulemusi, siis on temperatuur tõusnud sama aja jooksul 0,55°C.
IPCC on teinud panuse väitele, et suurema osa kaasaja kliimasoojenemise taga on inimesed. Selle organisatsiooni sõnul on Maa temperatuur tõusnud alates 1850. aastast 1,09°C, millest looduslikud mõjud moodustavad –0,1°C kuni +0,1°C ehk statistiliselt rääkides nulli.
Paljude kriitikute sõnul on IPCC jutupunktide näol tegemist poliitilise konstruktsiooniga, mille abil loodetakse suruda läbi null heitmete projekt.
Tänaste teaduslike teadmiste juures on siiski võimatu hinnata, kui palju hiljutisest Maa temperatuuri soojenemisest on tingitud inimeste põletatud fossiilkütustest lendunud väikesest hulgast süsihappegaasist ja kui palju looduslikust kliima vaheldumisest.
IPCC väited, et üleilmse soojenemise taga on inimesed, põhinevad peamiselt hinnangulistel üleilmsete temperatuuride võrdlemisel, ja selliseid "tahapoole tehtud ennustusi" (hindcasts) toodavad arvutimudelid. Viidatud uue uuringu autorid osutavad, et tegemist on CMIP6 arvutimudelis möödaniku kliima mudeldamisega. Nende sõnul on sedasi toodetud mudelid saastatud sinna sisestatud linnade soojuse moonutustest ja "päikese tegevuse madala muutlikkuse" sisendist. Mõlemad probleemid võivad märkimisväärselt mõjutada IPCC antropogeenseid omistusi, mida organisatsioon tegi oma 5. hindamisaruandes (fifth assessment report; AR5). Süüdistus põhineb asjaolul, et IPCC alahindab päikesekiirguse osa, mis selgitab väga suurt osa alates 19. sajandist aset leidnud soojenemisest.
Ülemised graafikud näitavad kahte erinevat põhjapoolkera maapinna õhutemperatuuride hinnangut 1850. kuni 2018. aastani. Mõlemad graafiku osad loodi toetudes Üleilmse Ajaloolise Klimatoloogiavõrgustiku (Global Historical Climatology Network; GHCN) andmebaasile. Tegemist on Ameerika Ühendriikide ilmateenistuse NOAA poolt koostatud 180 riigi ajalooliste temperaturide andmestikuga. Need näitavad üheselt, et maapiirkondades, mis asuvad eemal inimeste poolt toodetud soojusest, on soojenemine märgatavalt väiksem. Seda tähelepanuväärselt viimastel eriti hoogsa linnastumise aastakümnetel (graafik all paremas nurgas). Pikaajalisi kliimatrende saab ennustada ainult mõõtmistulemuste põhjal, mida inimesed oma tegevusega ära ei riku.
Kõnealune uuring on üks paljudest, mis osutavad, et IPCC jutupunktide aluseks on linnades tehtud mõõtmistest saastunud andmed. Organisatsioon ei ole valmis oma eksimusi tunnistama ja teatab, et teadus pole avastanud midagi, mis sunniks neid oma arvamusi muutma.
IPCC asutati 1988. aastal ülesandega jälgida inimtegevuse mõju kliimale ja nii pole väga raske mõista, miks see pole valmis saastunud andmete probleemi lahendama.
Huntsville'i Alabama Ülikooli teadlased Roy Spencer ja John Christy vaatasid üle GHCNi 20 000 ilmajaama andmed ja tuvastasid, et viiendikku nende poolt edastatud üleilmsest soojenemisest oli väärastatud kliimaga mitte seotud andmete poolt.
Teadlased kirjutavad uuringu kokkuvõttes:
"Teadlaste kogukond on ei saa tänaseni kindlalt väita, et alates 1850. aastast toimunud soojenemine on kas suuremas osas inimeste põhjustatud, suuremas osas looduslik või mingit laadi kahe eelmise kombinatsioon".
Toimetas Karol Kallas