Lothar Wieler Foto: rki.de

Lekkinud konverentskõnest selgub, et enamus Saksamaal intensiivravis viibivatest Covid-19 haigetest on ühel või teisel viisil sisserändaja taustaga, vahendab väljaanne Remix.

Seda, et sisserändajad põevad Hiinast alguse saanud Covid-19 haiguse raskemini läbi, enam-vähem teati. Sisserändajaid on Saksamaal 15 protsenti, neist moslemeid ligi 5 protsenti. Kuigi enamus Covid-19 haigetest on sakslased, on siiski enamus intensiivravis olevatest patsientidest just moslemitaustaga sisserändajad. Tegemist on võrdlemisi uue informatsiooniga, mida Saksamaa poliitikud ja rahvatervisetööstuse eksperdid pole varem avalikkusega jaganud.

Info lekkis konveentskõnest Robert Kochi Instituudi (RKI) juhi Lothar Wieleri ja Saksamaa rahvatervisetööstuse tippametnike ning -spetsialistide vahel.

Kõnes, mille tõi avalikkuse ette päevaleht Bild, kurdab Wieler, et massiline sisserändajate vool intensiivraviosakondadesse (IRO) “on tõsine probleem”.

“Ma olen seda samuti kuulnud. Kuid see on tabu. Ma üritasin suhelda teatud inimestega. Me peame sellega tegelema koostöös usugrupi imaamidega. Kogu see asi mõjutab Berliini märkimisväärselt. See on tõsine probleem,” rõhutas RKI ülemus Wieler konverentskõnes.

Wieler kurtis, et sisserändajate rühmades on tekkinud paralleelühiskonnad. “Kui sul on vaja seal mingeid asju ajada, saad sa seda teha ainult läbi sotsiaaltöö mošeedes. Aga me ei pääse sinna sisse. Ja see on vale. See grupp on Saksamaal nelja miljoni inimese suurune. See moodustab rahvastikust 4,8 protsenti. Kuid IROdes on sellest grupist inimesi üle 50 protsendi.”

Üks arstidest väitis, et Saksamaa tervishoiuametnikud ei jõua sisserändajate kogukondadeni.

Moersi Kopsukliiniku juht Thomas Voshaar selgitas veebruari keskel toimunud vestluses, et see näitab “väga selgelt, et olemas on grupp inimesi, milleni poliitikud hoiatustega üldse ei jõua. Need on sisserändaja taustaga inimesed.”

“Minu uuringud näitavad, et üle 90 protsendi voolikute all olevaid, väga raskes seisus patsiente, on alati sisserändaja taustaga. Me oleme oma siseringis otsustanud, et me nimetame selliseid patsiente “suhtlusbarjääriga patsientideks” jätkas Voshaar, viidates 2020. aasta novembrist 2021. aasta jaanuarini läbi viidud uuringule.

Voshaar jagas uuringu tulemusi föderaalvalitsuse terviseministri Jens Spahniga (CDU). Kui Bildi ajakirjanikud pärisid, kas midagi on ka selles osas ette võetud, rääkis valitsuse kõneisik, et teemat ei ole kesk- ega liidumaade valitsuste koroonaviiruse kogunemistel arutatud. Spahni sõnul ei ole informatsiooni edastatud ka kantsleri ametkonnale.

Ajakirja Focus kinnitusel on probleem, et ebaproportsionaalselt palju raskeid Covid-19 haigeid on sisserändajad, levinud üle Euroopa.

Fakti, et sisserändajad on Covid-19 haigete seas üleesindatud, kinnitas juba päris varakult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), kuhu kuulub 37 jõukat riiki. “Pea kõigis OECD riikides, mille kohta on olemas vastavad andmed, on Covid-19 haigestunute ja surnute seas sisserändajad süstemaatiliselt üleesindatud,” kinnitas organisatsiooni sisserändeekspert Thomas Liebig juba 2020. aasta sügisel. 

Mis just sisserändajad haigeks teeb?

Sisserändajate kogukondade teatud faktorid osutavad mõnele põhjusele, miks sellised inimesed võivad rohkem ja raskemini haigeks jääda. Elatakse hulgakesi kitsastes oludes koos, perekonnad on suuremad ja kasutatakse sagedamini ühistransporti. Saksa ajakirjandus on osutanud samuti, et peetakse massimatuseid ja -pulmi, mis on Covid-19 piirangute vastu.

Näiteks on teada konkreetne 750 külalisega matus, peale mida mõne aja jooksul hakkasid inimesed haiglasse pöörduma. “Nad olid juba raskelt haiged,” rääkis anonüümseks jääda soovinud arst. Peale mõnda matust pidi ravima poolt perekonda ja teatud juhtudel jäi haigeks terve pere.”

Teise arsti sõnul on moslemikogukondades levinud teatud traditsioonid ja kultuurikombed, mis aitavad kriisile kaasa. 

Siiski pole lõpuni selge, miks just moslemitest sisserändajad moodustavad suurema osa IRO patsientidst, kuigi nad moodustavad killukese Saksamaa elanikest ja haigestunutest. Tegemist võib olla teatud keskkonna või geneetiliste põhjustega. Näiteks avaldas teadusajakiri Nature 2020. aasta septembris uuringu, et Lõna-Aasia päritolu inimeste neandertaallastelt pärit geen suurendab märkimisväärselt Covid-19 haigestumise riski.

Samas käesoleva aasta veebruari keskel avaldatud uuringus leitakse, et valgete inimeste neandertaallastelt pärit teatud geenid võivad vähendada Covid-19 raskelt põdemise riski 20 protsenti. Sellised geenid on pooltel väljaspool Aafrikat elavatel inimestel.

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud osutavad, et Covid-19 küüsis näevad erilisi näguripäevi just põlisealnike-, latiinode- ja mustad kogukonnad, kus Covid-19 haigestumine käib valgetest 4,7–5,3 korda üle.

Eestis on Covid-19 kõige raskemalt pihta saanud piirkonnad Tallinnas Lasnamäe linnaosa, Maardu linn ja Ida-Virumaa, kus elavad samuti väga suures osas sisserändaja taustaga inimesed.

Toimetas Karol Kallas