Süürlased Berliinis meelt avaldamas 19.06.2020. Foto: Scanpix

Saksamaa siseministeeriumi andmetel panid 2019. aastal välismaalased toime 37,5 protsenti riigi vägivaldsetest kuritegudest, millest 12,2 protsenti tegid süürlased.

Kuritegevuse andmed nõudis Siseministeeriumi käest välja paremat maailmavaadet esindava partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) Bundestagi saadik Stephan Brandner, vahendab uudisteportaal ReMix.

2009. aastal oli süürlaste poolt toime pandud vägivaldsete kuritegude määr riigi kuritegevuses 0,9 protsenti. 2015. aastaks oli see tõusnud 3,6 protsendile ja 2016. aasta lõppes 9,8 protsendise vägivaldsete kuritegude osakaaluga süürlaste “kasuks”. Saksamaal, mille rahvaarv on 83 miljonit, elab hinnanguliselt 800 000 süürlast, mis on alla ühe protsendi elanikkonnast, kuid nimetatud rahva esindajad sooritavad rohkem kui kaksteist protsenti vägivaldsetest kuritegudest.

Vägivaldse kuritegevuse lembusega järgnesid süürlastele 2019. aastal türklased 12 protsendiga. 2009. aastal moodustasid türklased 34,1 kõigist vägivaldses kuritegevuses kahtlustatutest. Kolmandal kohal vägivaldse kuritegevuse osas olid Afganistani päritolu sisserändajad hõlvates 7,5 protsendise osa. 2015. aastal oli Saksamaal vägivaldseid Afganistanist tulnud kurjategijaid kolm protsenti, mis 2016. aastaks hüppas 6,5 protsendi peale.

Mis puutub mõrvadesse, siis mittesakslastest on taas esikohal türklased, süürlased ja afgaanid. Samas võib türklaste osas osutada positiivsele arengule, et nende seas on alates 2013. aastast mõrvade arv pidevalt vähenenud, kuid süürlaste osakaal mõrvarite seas seevastu on alates 2010. aastast kümnekordistunud.

Alates 2015. aastast on kolmekordistunud ka süürlaste osakaal seksuaalkurjategijate seas ja moodustas 2019. aastal 12,4 protsenti. Türklased olid seksuaalkurjategijate seas teisel kohal ja afgaanid kolmandal. Alates 2015. aastast on afgaanidest seksuaalkurjategijate hulk kahekordistunud.

Saksamaa föderaalse siseministeeriumi sõnul on selline statistika seletatav viidatud rahvuste kogukondade sotsiaalse struktuuriga. Ministeeriumi kinnitusel on võrreldes ülejäänud Saksamaa rahvaga sisserändajad keskmiselt nooremad ja nende seas on rohkem mehi. Sisserändajad elavad enamasti suurtes linnades ja enamasti kuuluvad madalama sissetulekuga ja vähem haritud klassidesse. Kõigele lisaks on nad tihti ka töötud.

Brandner nimetas selliseid põhjendusi naeruväärseks ja piinlikuks. Registreeritud vägivaldsetest kuritegudest, 31,7 protsenti pandi toime ainult kolme moslemirahva esindajate poolt. Tema sõnul on valitsuse vabandused võrreldavad reaalsuse eitamisega.

“[Angela] Merkel ja tema toetajad ei ole mingil kombel riiki toonud asüülikriisi alguses lubatud oskustöölisi, kuid on selle asemel riiki lubanud tuhandeid vägivaldseid kurjategijaid,” jätkas AfD poliitik.

Toimetas Karol Kallas