Lääneriigid on korduvalt käinud välja mõtte, et külmutatud Venemaa varasid saab konfiskeerida ja kasutada Ukraina abistamiseks.
Venemaa valitsus vastas sellisele kavatsusele lubadusega, et kui nii peaks juhtuma, võtab see vastusena kasutusele kõik tema käsutuses olevad tööriistad, vahendab Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS.
Venemaa valitsuse kõneisik Dmitri Peskov rääkis 21. märtsil toimunud pressikonverentsil:
"Me kasutame kõiki meie käsutuses olevaid õiguslikke mehhanisme – nii neid, mis on juba olemas kui neid, mis avalduvad tulevikus. Vastastikkuse põhimõttest lähtuvalt kasutame me – mitte, "kuidas küla koerale, nõnda koer külale" viisil, vaid määral, mis vastab meie huvidele – valime me vastamiseks teisi lahendusi."
Peskovi öeldu peaks tähendama, et kui mõni lääneriik kasutab Venemaa vara Ukrainale relvade ostmiseks või selle muul viisil toetamiseks, siis Venemaa võib vastata teistsugusel viisil kui ainult samas väärtuses varasid vastu omastades.
Euroopa Liidus arutatakse Venemaa varadelt teenitud intresside konfiskeerimist, muuhulgas Ukrainale relvastuse soetamise eesmärgiga.
Eesti riigikogu menetleb eelnõu 332 SE, mille vastuvõtmisel saaks Eestist esimene riik Euroopas, kus on loodud seaduslikud eeldused Venemaa varade konfiskeerimiseks.
Kremli sõnum on vastuolus välisluureameti peadirektori Kaupo Rosina ja välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi poolt riigikogu põhiseaduskomisjoni (20.02.24) avalikul istungil esitatud väidetega, et Eestil ei ole põhjust karta, nagu võiks Venemaa ja sanktsioonide nimekirja kantud Venemaa kodanike vara konfiskeerimine tuua kaasa märkimisväärseid Venemaa poolseid vastureaktsioone.
20. veebruaril avaldas ERR ilmavõrguvärav uudise: "Eesti välispoliitika juhid ei usu Venemaa erilist kättemaksu tema varade võõrandamisel".
Toimetas Karol Kallas