Teadusuuringus maksti naistele kunstrasestumise ja kiire abordi eest

Inmese embrüod mõni päev pärast viljastumist. Foto: Scanpix

Üle kaheksakümne noore Mehhiko naise on osalenud teadusuuringus, milles nad viljastati kunstlikult ja seejärel mõne päeva pärast tehti embrüote uurimise eesmärgil abort.

Mehhiko Puerto Vallarta linna haiglas töötav geeniteadlane Santiago Munne ja tema meeskond süstisid naistele esmalt tugevaid naissuguhormoone, mille eesmärgiks oli panna munasarjad tootma munarakke. Seejärel viljastati need naise üsas doonori spermaga. Peale nelja kuni kuut päeva uhuti tekkinud embrüod abordiprotsessiga, mida tuntakse nime all “loputamine”, naiste emakast välja, vahendab Breitbart.

Kuna “loputamisega” ei õnnestunud alati kõiki embrüoid eemaldada, tehti mitmele naisele lisaks keemiline või kirurgiline abort.

Teadusuuringu eesmärgiks oli teha kindlaks, kas kliiniliselt on võimalik emaka loputamise teel hankida elus inimembrüoid “pesastumise eelseteks geeniuuringuteks” ja võrrelda neid embrüotega, mis on saadud emaka välise (in vitro) viljastumise teel.

Teadusuuringu käigus koguti Mehhiko Punta Mita haiglas nii 81 naiselt 134 elus embrüot. Mitmed neist embrüotest istutati hiljem teiste naiste emakasse, mille tulemusena sündis kolm last, ülejäänud embrüod külmutati.

Viidatud teadusuuring on tekitanud geenivaldkonna teadlaste seas tuliseid vaidlusi. Hulk teadlasi kaitseb eksperimenti, samas leiavad paljud, et tegemist on naiste ära kasutamise ja ebaeetilise tegevusega. Lisaks heidetakse ette, et Ameerika Ühendriikide teadlased korraldavad selliseid katseid välismaal, mida bioeetikud on nimetanud “eetika väljasttellimiseks” (outsourcing ethics).

“Selle katse käigus tehti naise kehast sisuliselt Petri tass,” leiab Chicago ülikooli bioeetik Laurie Zoloth. “Kogu uuringus on midagi eriti häirivat.”

Zolothi sõnul võib eksperimendis osalemise tasu, 1400 dollarit (1262 eurot), mis on rohkem kui naiste kahe kuu palk, panna inimesed tegema asju, mida nad muidu ei teeks. Tema sõnul on selline teadusuuring ebaeetiline.

Teise bioeetiku Wesley Smithi sõnul käib selline eksperiment eetika vastu vähemalt neljal põhjusel: inimese elu loomine selle hävitamise eesmärgil, abordi tasustamine, naiste objektifitseerimine ja ohtlik hormonaalne hüperstimulatsioon.

Munne, kes sooritas uuringu New Jersey osariigi Livingstoni linnas asuva ettevõtte CooperGenomics tellimusel, kaitseb uuringut väites, et selle on heaks kiitnud nii Mehhiko Nayariti osariigi Tervishoiuministeerium, nagu ka Ühendriikide Westerni Institutsionaalne Järelvalvekomitee (Western Institutional Review Board).

Munne’i sõnul on tema teadusuuring heaks kiidetud kõigis eetikakomiteedes ja vastab kõigile eeskirjades nõutud punktidele.

“Me oleme välja töötanud meetodi, millega saab toota embrüoid, mis on kas sama hea või parema kvaliteediga kui in vitro viljastamise puhul,” õigustas oma uuringuid geeniteadlane. “See on esimene kord kui normaalsel teel viljastatud inimebrüoid on geneetiliselt analüüsitud, et näha, kas need on normaalsed või mitte.”

“Sellise meetodi eeliseks on embrüote loomulik viljastamine. Embrüote geeniuuringute vajadusteks ei lähe enam vaja in vitro viljastamist. Teoorias peaks loomulik viljastamine olema palju odavam,” rääkis Munne.

Toimetas Karol Kallas

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!