Eesti riik rajati vanaisade poolt klassikalistele euroopalikele printsiipidele: isikuline kultuur, kus iga inimese areng on eesmärk iseeneses, demokraatlik ühiskonnamudel koos võimude lahususega, õigusriik, eraomandi iseenesestmõistetavus, usu- ja mõttevabadus, kultuuriautonoomia vähemusrahvastele kui tolerantsuse väljendus, ametiühinguliikumine ning humanistlike põhimõtete austamine.
President Kersti Kaljulaid rääkis Soome rahvusringhäälingule, et mujalt Eestisse tulnud inimestele on tarvis õpetada eesti keelt ning et seda tehes kasvatame ka eesti keele kõnelejate hulka, mida madal sündimus ei taga.
Kas me nõuame keeleseaduse täitmist ainult venelastelt?
Hoidkem üksteist, sest ka sinu rahvas peaks olema sulle püha!
Põhiseaduse järgimine ei ole äärmuslus, kirjutab ajakirjanik Urmas Saard.
Isegi kõige tõsiilmsemad konservatiivid ja endi sõnul eesti keele pärast südant valutavad inimesed on kergekäeliselt loobumas oma emakeelest, ka riigikeelest.
Objektiivi raadiosaates on külas ajaloolane Alar Maas, kellega tuleb juttu peamistest muudatustest inimese käsitamisel 20.
Võõra keele ja usuga ning võõrast kultuuriruumist pärit inimeste sissetoomine ja klassikalise rahvust taastootva, naisest ja mehest koosneva perekonna õõnestamine osutab arengutele, mille suhtes pole rahvuslastel enam võimalik vait olla.
Meil ei ole põhjust muret tunda ksenofoobia ega väljamõeldud "homofoobia" pärast, me peaksime tõsiselt muret tundma epideemilise estofoobia pärast, kommenteerib Malle Pärn võõrkeelsete nimede ja sõnade pealetungi.
Kolumnist Malle Pärn kutsub kõiki tervemõistuslikke kodanikke üles rääkima ilusat ja kultuurset eesti keelt, lõpetama mõttetu sõimamise ja asendama selle valusa, ent viisakas kirjakeeles väljendatud mõistusliku kriitikaga.
