Kolumn: kas me saame veel kunagi üheks rahvaks?
Et välja pääseda praegusest loosungisõjast, tuleks kokku tulla ja ühtlustada terminid.
Et välja pääseda praegusest loosungisõjast, tuleks kokku tulla ja ühtlustada terminid.
Ajakirjanik peab valdama eesti keelt niipalju, et ta saab aru, mida ütleb üks või teine avaliku elu tegelane, keda ta tsiteerib, arvustab, või veel hullem, hukka mõistab.
Vihakõne tuleks meie leksikast välja visata.
Eesti 200 esimees Kristina Kallas toonitas kaks aastat tagasi Sirbis, et Eesti riigi ülesandeks ei peaks olema eestlaste heaolu tagamine ning nende identiteedi ja keele toetamine.
Alljärgnevat võiks võtta kui minu isiklikku programmi lähemate aastate jaoks, kus on ära märgitud, mille kaitseks või mille vastu ma püüan välja astuda, ükskõik kas poliitikas, kui mind sinna lubatakse, või igapäevaelus, või kasvõi ainult sotsiaal- ja alternatiivmeedias, kui mind enam kuhugi mujale ei lubata.
Emakeele hoidmine ja arendamine ülikoolides on Eesti riigi, aga eelkõige akadeemilise eliidi moraalne kohustus.
Hiljuti hariduse elutöö preemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid räägib Objektiivile antud intervjuus, et ülikoolidel lasub moraalne kohustus hoida eesti keelt ja hoida emakeelt – mitte ainult säilitades, vaid seda kogu aeg laiendades ja arendades, et ta püsiks kultuurkeelte hulgas.
Hariduse elutöö preemia saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid peab Eesti koolivõrgu nõrgimaks lüliks ülikoole, sest ülikoolides surutakse eesti keelt nurka, mis tema hinnangul võrdub riigireetmisega, vahendab ERR.
Kooseluseaduse jõustunuks lugedes eksis Riigikohus kahekordselt: eesti keele grammatika tõlgendamises ja kirjakeele normi muutmises, milleks tal õigus puudus, kirjutab keeleteadlane Mart Rannut, kes võrdleb ametkondade, madalama astme kohtute ja Riigikohtu omatahtsi tegutsemist George Orwelli teostes kirjeldatud reaalsusega.
Pühapäevases raadiosaates "Räägime asjast" peatusid Mart Helme ja Martin Helme möödunud nädalal riigikogus eesti keele teemal toimunud arutelul ja tõdesid, et praegune sisseränne vene keele areaalist hakkab jõudma juba Karl Vaino aja tasemele.