Elmar Vaher: ma ei soovita Eesti lippu provotseerivalt kasutada
Seoses võimalike kogunemistega aprillirahutuste aastapäeval ja 9.
Seoses võimalike kogunemistega aprillirahutuste aastapäeval ja 9.
Kas ei tundu silmakirjalik ärrituda „Eestimaa kubermangu" mainimise peale, samas kui poliitiliselt tehakse kõik selleks, et Eesti oleks ja jääks ilma tegeliku suveräänsuseta liiduvabariigiks, küsib kolumnist Veiko Vihuri ja nendib, et armastus kodumaa vastu on ülev ja ilus asi, aga kui kodanik kaotab inimväärseks eluks vajalikud õigused ning saab vastu üksnes mõnitusi ja nuia, kerkib.
Pikk Hermann on ilmselgelt meesalge sümbol. Kas poleks aeg Pikale Hermannile ümber ehitada kivist seelik ja torn ümber nimetada Pikaks Torniks, lipp aga järgnevaks pooleks sajandiks tõmmata üles Paksu Margareeta katusele, et heastada ajalooline diskrimineerimine, küsib sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Eesti rahvas seisab taas küsimuse ees: kas olla moonakas või peremees?
Rahvusliku identiteedi ja rahvusriikluse lammutamise protsessi käigus on nüüdseks asutud ründama riiklikku sümboolikat ja see vajab vastusamme, põhjendab EKRE aseesimees Martin Helme hümniseaduse vajalikkust.
Põhiseaduse järgimine ei ole äärmuslus, kirjutab ajakirjanik Urmas Saard.
Riigilipu eksikombel tagurpidi heiskamine ei põhjustanud riigi mainele olulist kahju, kuid päevatoimetaja, kes apla isuga põneva uudise alla neelas, kahjustas Eesti Vabariigi mainet kindlasti rohkem, sest internetis avaldatud lugeja pilt jääbki sinna ringlema, kirjutab ajakirjanik ja Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard.
Meie bürokraatlik ladvik võõrandub iga päevaga elementaarsest ajalootunnetusest ja nendest võngetest, mida meie esiisad Vabadussõtta sammudes endas kandsid, kommenteerib Markus Järvi.