Kas võib loota 1934. aasta riigipöörde hukkamõistmist Riigikogus?
Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja vabadussõjalaste toetusgrupi juht Jaanus Karilaid on lubanud 1934.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja vabadussõjalaste toetusgrupi juht Jaanus Karilaid on lubanud 1934.
Tallinna halduskohus otsustas jätta rahuldamata rahvussotsialist Risto Mikael Teinoneni kaebuse sissesõidukeelu asjus, toonitades, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamise või mitte lubamise üle ning et riik ei pea taluma sellise välismaalase Eestis viibimist, kes kahjustab Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda.
Iseseisev Eesti on saanud hakkama sellega, mida Nõukogude Liit ei suutnud teha poole pikema aja jooksul: ta on murdnud meie rahvusliku vaimu, võõrale ideoloogiale vastupanemise võime, meie ühtehoidmise, kirjutab kolumnist Malle Pärn ja küsib: kas me saame kunagi veel terveks?
Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme hinnangul on Eesti Vabariiki vaja ühelt poolt ametnikele ja poliitikutele, kes vegeteerivad riigieelarvelistel vahenditel, ning teisalt ehitajatele, kes sõltuvad samuti riigi ja Euroopa Liidu käest tulevast rahast.
Kogu jutt riigi brändistamisest kõlab küll väga popilt ja noortepäraselt, aga on sügavalt arusaamatu.
Järjest rohkem sarnaneb meie Eesti Vabariik mitte Eesti Wabariigiga, vaid Eesti NSV-ga, kirjutab kolumnist Malle Pärn.
Sekulaarne ehk ilmalik riik (mida Eesti praeguse põhiseaduse järgi õnneks ei ole) kujutab endast otsest kultuurilist katkestust, revolutsioonilist institutsiooni.
Kelle jaoks on Eesti Vabariik üldse loodud ja kelle huvides ta tegutseb?