Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo vanemteadur Peeter Espak kirjutab Postimehes, et Eesti riiki rangelt ilmalikuks nimetanud president Kersti Kaljulaidil ei ole õigus – ükskõik millist Eesti riigi aluseks olevat dokumenti või ka tavapraktikat vaadates ei ole Eesti riik oma olemuselt ei ilmalik ega vaimulik.
Pühapäevases raadiosaates "Räägime asjast" kõneldi põhiseaduslikest institutsioonidest, mis tegelikul töötavad põhiseaduse aluspõhimõtetele vastu, ja demokraatia olukorrast Eestis.
On kurb tõdeda, et oleme olude sunnil teise järgu rahva seisundis.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees ja vabadussõjalaste toetusgrupi juht Jaanus Karilaid on lubanud 1934.
Tallinna halduskohus otsustas jätta rahuldamata rahvussotsialist Risto Mikael Teinoneni kaebuse sissesõidukeelu asjus, toonitades, et igal riigil on suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki lubamise või mitte lubamise üle ning et riik ei pea taluma sellise välismaalase Eestis viibimist, kes kahjustab Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda.
Iseseisev Eesti on saanud hakkama sellega, mida Nõukogude Liit ei suutnud teha poole pikema aja jooksul: ta on murdnud meie rahvusliku vaimu, võõrale ideoloogiale vastupanemise võime, meie ühtehoidmise, kirjutab kolumnist Malle Pärn ja küsib: kas me saame kunagi veel terveks?
Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme hinnangul on Eesti Vabariiki vaja ühelt poolt ametnikele ja poliitikutele, kes vegeteerivad riigieelarvelistel vahenditel, ning teisalt ehitajatele, kes sõltuvad samuti riigi ja Euroopa Liidu käest tulevast rahast.
Kogu jutt riigi brändistamisest kõlab küll väga popilt ja noortepäraselt, aga on sügavalt arusaamatu.
