Kui öeldakse, et liberaalne maailmakord on Eesti huvides ja et sellele pole alternatiivi, siis tuleb küsida, mida see "liberaalne maailmakord" koos oma "väärtustega" on viimase veerand sajandi jooksul meie riigile ja rahvale teinud, kirjutab Veiko Vihuri.
Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena toimunud välispoliitika arutelul avaldas parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL) arvamust, et Eesti huvides on liberaalse, globaliseerumist ja üksikisiku vabadusi toetava maailmakorra püsimine, mitte selle õõnestamine natsionalismi ja protektsionismiga.
Liberaaldemokraatlikud väärtused on viinud Lääne ühiskonnad (Eesti kaasa arvatud) tõejärgsesse ühiskonda, kus tõel ja valel pole muud vahet, kui et ühel hetkel on kasulikum üks, mõnel teisel hetkel teine.
Meil on taas aeg tõusta eesti rahvana ja olla Eesti Vabariigi 100.
Tuntud ja paljude poolt armastatud muusik Tõnis Mägi, kes oli veerand sajandi eest üks rahvusliku ärkamise suurkujudest, rääkis Õhtulehele antud intervjuus, et elame ajal, mil teatud seltskond on võtnud endale elutööks kõik olulised asjad pea peale pöörata ning et seda on valus vaadata ja kuulata.
Kavandatavad relvaseaduse muudatused on üldjoontes mõistlikud, ent kätkevad siiski mitmeid punkte, millega ei saa mingil juhul nõus olla, kirjutab Tõnu Adrik, üks Taktikalise Laskmise Keskuse asutajatest.
Ajakirjanik ja kirjanik Inga Raitar leiab, et asjad on minemas väga kummaliseks – valitsus tahab Rail Balticu lepingu alla kirjutada juba 31.
Seoses USA alaliste sõjaväebaaside rajamisega Eesti territooriumile on tõsiseks probleemiks temaatilise avaliku arutelu puudumine, millest ei näi olevat huvitatud ei parteid, ametkonnad ega ka meedia, leiab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Nii nagu ei pelga tormi inimene, kes on harjunud lootma iseendale, nõnda ei pea värisema selle pärast, mis mujal toimub, enda eest seisev riik – erinevalt neist, kes on vedelenud jõude ja oodanud, et nende eest kõik ära tehakse, arutleb kolumnist Roland Tõnisson.
Eestil tuleks toetada Iisraeli terviklikkust ja Jeruusalemma kui juutide vaieldamatut pealinna.
