Delfi logo peegeldus veelombis. Foto: Scanpix

Delfi "uudis" Objektiivist ei vääriks mainimistki, kui selles ei tuleks esile mõtteviis, millele on vaja tähelepanu juhtida. Ajakirjanik lähtub eelarvamusest, et Objektiivi eesmärk on halvustada läänemaailma ja kiita Venemaad. Aga just see eelarvamus tuleb kummutada, sest Objektiivi jaoks pole küsimus üldse läänes või Venemaas, vaid Euroopa tsivilisatsiooni traditsioonilistes väärtustes ja nende kaitsmises, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri.

Portaal Delfi on taas leidnud põhjuse Objektiivist juttu teha. Nimelt ilmus eile uudis, et SAPTK portaal küsib kiriku infotahvli kaudu raha. Uudisest selgub, et koguduseõpetaja näol on tegemist Objektiivi tegemistele kaasaelajaga ning ta pani SAPTK poolt püsitoetajatele saadetud plakati üles, et ka teiste inimeste tähelepanu sellele sihtasutusele juhtida.

Seega – juba uudise pealkiri on ebatäpne. Tegelikult ei vääriks see "uudis" mainimistki, kui selles ei tuleks esile mõtteviis, millele on vaja tähelepanu juhtida. Ajakirjanik lähtub eelarvamusest, et Objektiivi eesmärk on halvustada läänemaailma ja kiita Venemaad. Aga just see eelarvamus tuleb kummutada, sest Objektiivi jaoks pole küsimus üldse läänes või Venemaas, vaid Euroopa tsivilisatsiooni traditsioonilistes väärtustes ja nende kaitsmises.

Kõnealune uudis lõpeb nimelt järgmiselt:

"Objektiiv on sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks maailmavaadet propageeriv väljaanne. Tänasest uudisvalikust võib sealt leida läänemaailma halvustamist (pealkirjad nagu "Kanada ei erine Natsi-Saksamaast") ja Vene Föderatsiooni kiitmist (näiteks loos "Venemaal tähistati 8. juulil "seksuaalvähemuste" päeva asemel perekonna, armastuse ja truuduse päeva")."

Objektiivi uudis "Kanada ei erine Natsi-Saksamaast, kuulutades emaüsas olevad lapsed mitteinimesteks" kõneleb, nagu ütleb selle täielik pealkirigi (mida Delfi kõnekalt väldib), sellest, et Kanadas ei peeta lapsi, kes pole veel ilmale tulnud, ametlikult inimesteks, mistõttu võib neid tappa. Uudises on juttu vaprast naisest, kes võitleb sündimata laste õiguse eest elule ja kes kohtu ette viiduna selle võrdluse toob, viidates sellele, et ka natsirežiimi ajal ei peetud teatud inimgruppe inimesteks. Uudise fookuses on seega inimelu pühadus ja väärikus, aga samuti küsimus, kuidas oleks õige ja moraalne käituda olukorras, kui seadus on ilmselgelt ebaõiglane ja ebamoraalne. Sellel pole midagi tegemist "läänemaailma halvustamisega", nagu arvab ajakirjanik Mihkel Tamm.

Objektiivi uudis Venemaast aga tõstab esile asjaolu, et meie naaberriigis tähistatakse "homoõiguste päeva" asemel perekonna, armastuse ja truuduse päeva. Kas abielu, perekond, armastus ja truudus on nüüd kuulutatud "Putini väärtusteks", mille eest peavad NATO liitlased meid kaitsma? See, kui Venemaal tehakse midagi eeskuju väärivat, ei vabanda põrmugi idanaabri halbu tegusid, olgu minevikus või tänapäeval. Aga Putini režiimi, vene imperialismi vms pärast ei saa jätta rääkimata sellest, mis tõepoolest järgimist või hoidmist väärib. Ei saa ju võtta eesmärgiks irvitada ja parastada selle üle, mis kuskil valesti. Pigem tuleks tunda rõõmu selle üle, kui kusagil maailmas ka midagi hästi ja õigesti tehakse.

Minus isiklikult süveneb tunne, et need inimesed, kes ei suuda mõelda muust kui lääne ja Venemaa vastasseisust ja kes sellest lõksu püütuna on nõus kõigega, mis tuleb tänasest läänest – peaasi, et ollakse Venemaa vastu –, ei erine põhimõtteliselt juunikommunistidest, keda peetakse üldiselt äraandjateks. Neile ei lähe korda ei Eesti iseseisvus ega meie kultuur. On ka teatav maailmavaateline sarnasus: toona oli "õiglast ühiskonda" ehitav Nõukogude Liit kogu "progressiivse inimkonna" lootus, täna on utoopiaootused seotud "liberaaldemokraatliku maailmakorraga" või kuidas seda ka ei nimetataks.

Eestlastel on ajaloolist kogemust arvestades tõepoolest põhjust karta idanaabrit ja oodata temalt kõike halba, kuid praegu otsustatakse meie tsivilisatsiooni saatus ikkagi läänes. Ja paistab, et väljavaated on hetkel üsna masendavad. Seda enam tuleks meie ühiskonnas esile tuua ja seista selle eest, mis on inimlik ja õige, ilus ja püha ning mitte destruktiivne, kole ja väär.